Nummõr' 156
Piimakuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma Pido oll’ väkev!
  • Uudissõ
     
  • Välläkaibmisõ vanal Võromaal
  •  
  • Võrokiilne jutlus Urvastõ kerikun
  •  
  • Võromaal käve tsiklimiis-ilmahulgus
  • Elo
     
  • Kalev tüküs kodu
  •  
  • Mõnistõlõ mõtõldõn tulõ miilde...
  • Märgotus
     
  • Kellele jääs järveviir?
  •  
  • Pidolidsõ Umal Pidol: illos kiil, ilosa laulu ja hulga rahvast!
  • Perämine külg
     
     
    Välläkaibmisõ vanal Võromaal
     
     
    Timahava suvõl nakkasõ arheoloogi uurma kattõ vana Võromaa liinamäke – välläkaibmisõ tulõva Tilleoron ja Leevi kandin Varõstõl.

    «Meil om plaan veidokõnõ uuri Tilleoron Kandsimäe suurt valli, et teedä saia, ku vana tuu või olla,» kõnõl’ aoluulanõ Valgu Heiki. «Tuu või olla peri 13. aastagasaa algusõst, a tuu asi om vallalinõ. Kaibsõmi sääl 2005. aastagal – kandsi edimäne, viikingiaignõ vall om palanu, perän om tuud viil päält miitre korgõmbas tett, a kuna, tuud uurimigi.»

    Valgu Heiki ütel’, et Kandsimäe vall om peri 8.–10. aastagasaast, elämise jälgi om Tilleoron joba 6.–7. aastagasaast.

    Päält jaanipäivä lätt Valgu Heiki ummi abiliisiga Leevi lähküle Varõstõ liinamäke uurma. Tuu liinamäe vannusõst olõ-i parhilla mitte määnestki teedüst.

    Mõnistõ müürü omma arvada roodsiaigsõ

    25. urbõkuul kirot’ Uma Leht tuust, et Mõnistõ mõisajärve süvämbäs tegemise aigu tulli maa seest vällä seoniaoni tiidmäldä vana müürü.

    Vahepääl käve arheoloog ja Võromaa muinsuskaitsõinspektri Veldi Martti üten keskao as’atundja Haagi Arviga noid Mõnistõ müüre uurman.

    «Mõõdimi müürü är, a kah’os es lövvä noidõ mant mitte midägi, eski mitte potikiltõ,» kõnõl’ Veldi Martti. «Mõtlimi, et vast lövvämi midägi ürikin nimmat 14.–15. aastagasaast peri vasall-liina kotsilõ, a es lövvä. Võtimi kõgõ alomadsõst kihist hüdseproovi, tuu vastus olõ-i viil teedä, a arvada olõ-i neo müürü peri vanõmbast aost ku 17.–18. aastagasaast.»

    Tä selet’, et keskao uurja mõistva müüre ehitämises pruugituisi savikivve suurusõ ja kujo perrä peris kimmäle üteldä, kas neo omma peri keskaost vai roodsi aost. Mõnistõ müüre kivi olli roodsiaigsõ vällänägemisega.

    Arheoloogi arvasõ, et tuun kotussõn olõ-i mõtõt kaibma naada, targõmb om lövvetüide müüre kotsilõ arhiivipaprist teedüst otsi. «Seo om mõisa-aoluu teema,» selet’ Veldi Martti.

    Harju Ülle
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!