Nummõr' 155
Lehekuu 20. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pästetäs vannu huunit
  • Uudissõ
     
  • Esitettü massina Varbusõl
  •  
  • Nuuri perimüs-muusikide keväjäne ettemäng
  •  
  • Opati vanna ehitüskunsti
  •  
  • Verrev toss Tiibeti tugõmisõs
  • Elo
     
  • Määne om seo maa – vana Võromaa
  • Märgotus
     
  • Tagametsa Tarmo: Uma Pido aol tulnu tarõst vällä tulla!
  •  
  • Võro ja Põlva maavanõmb märgotasõ võro kultuuriruumist ja võrokõisi edimädsest ütitsest Umast Pidost
  • Perämine külg
     
     
    Määne om seo maa – vana Võromaa
     
      
     
    Kõgõ tunnõtumb Võromaalt peri asi om Teppo lõõts (pildi pääl Põlva lõõdsamiis Kahari Heinar kõgõ vanõmba alale püsünü Teppo lõõdsaga (1896)). 
     
    Vana Võromaa om kultuuripiirkund, kon rahvas pidä hinnäst võrokõisis ja miä oll’ 1783. aastagast 1920. aastagani ammõtligult üte (Võro) maakunna piire seen. Vana Võromaa olõ-i sukugi egäl puul ütesugumanõ. Niisama omma võrokõsõ üteliisi eestläse ja üteliisi ka uma kodokandi inemise – arvasõ hinnäst parhilladsõ maakunna perrä, valla perrä, külä vai nuka perrä.

    Edimäne jagaminõ, midä vanal Võromaal kultuuri perrä tetä saa, om kihlkundlik. Taa leheküle pääl omma är nimmadu egä Võromaa kihlkunna kõgõ suurõmba kotussõ, mõnõ tähtsä as’a, miä sääl omma juhtunu, mõnõ parhilla elävä inemise, kiä sääl omma üles kasunu. Kihlkundlik hindätiidmine Võromaal om osast väega vannu juuriga, a päämädselt tulnu rahva läbikäümisest kihlkunna kerigu man, hingekirä pidämisest kerigu man kooni 1926. aastani, ütidse kihlkunnakohtu pidämisest varatsõmbal aol.

    Uma Leht taht lehelugõjilõ kõiki katsat Võromaa kihlkunda viil lähkümbält tutvambas tetä. Tuuperäst saa järgmädsest katsast Uma Lehe numbrist lukõ egä kihlkunna kotsilõ midägi.
     
     
    Kanepi kihlkund
      
     
    Piigandi järv – üts ilosist Kanepi kihlkunna järvist. 
      
    Edimäne nimmamine 1675 (Tetti tuudaigu Urvastõ, Otepää ja Põlva kihlkunna viirist).

    Tähtsämbä kotussõ: Kanepi, Koorastõ, Põlgastõ, Valgjärve, Sabõrna, Kruutusõ, Ihamaru.

    Tuntumba as’a ja ettevõtmisõ: Koigõra küläst om üles kirotõt «Pikse palvõ» (1644, ainukõnõ teedä ehtsä muinasusu palvõ), edimädse priinime Liivimaal 1810, heränemise-ao laulukoori, Hurmioro peretsõõri tegemise, Kanepi kooli hää tandsja Laine Andre juhtmisel.

    Mõnõ tuntumba Kanepi kihlkunnast peri inemise:

    Sellise Urmas, kotka-uurja – Hauka
    Tartese Heino, lõõdsamiis – Sabõrna
    Metsuri Marje, näütlejä – Erästvere
    Hirvlaane Milvi, aoluulanõ – Kanepi
     
     
    Urvastõ kihlkund
      
     
    Tammõ-Lauri tamm Urvastõn. 
      
    Edimäne nimmamine 1477.

    Tähtsämbä kotussõ:
    Urvastõ, Sõmmõrpalo, Osula, Kuldri, Antsla, Sulbi.

    Tuntumba as’a ja ettevõtmisõ:

    Kasus Tammõ-Lauri tamm joba pia 800 aastakka, edimäne perises müüd talo Võromaal (1836), ehitedäs Pokumaad, Hauka laat Antslan, Sõmmõrpalo motokross.

    Mõnõ tuntumba Urvastõ kihlkunnast peri inemise:

    Kersna Vahur, telemiis – Antsla
    Vildi Eva, näütlejä – Antsla Nässmõisa
    Värniku Andrus, odaviskaja – Antsla
    Puura Väino, laulja – Vaabina Keema
    Konnula Margus (Contra), kirämiis – Urvastõ
    Uibopuu Vaike, koorijuht – Urvastõ
     
     
    Karula kihlkund
      
     
    Rõõmu talo hobõsõ Kolskin. 
      
    Edimäne nimmamine 1392 (Paavst nimmas’ ammõtilõ Tarto piiskopkunna Carvele kihlkunnakerigu vahtsõ papi).

    Tähtsämbä kotussõ: Lüllemäe, Karula, Kaagjärve, Kaika, Iigastõ, Korijärve.

    Tuntumba as’a ja ettevõtmisõ: kinnitämäldä ilmarekord – kõgõ inämb mäenimmi üte km² kotsilõ, vanast Võromaa kõgõ suurõmba talo ja pall’o Mulgimaalt tulnuid peremehi, edimäne võrokõisi Kaika suvõülikuul (1989), Karula rahvuspark.

    Mõnõ tuntumba Karula kihlkunnast peri inemise:

    Veesaarõ Anne, näütlejä – Ringiste
    Roose Celia, perimüsmuusik – Ähijärve
    Kaika Laine, ravitsõja – Kaika
    Koemetsa Enno, mõtsamiis, 8 põlvõ Koemõtsa talo peremiis – Koemõtsa
     
     
    Harglõ kihlkund
      
     
    Harglõ kalmuaia käärkambri (tan muumiat ei olõ!). 
      
    Edimäne nimmamine 1694 (lüüdi Koivaliina kihlkunnast eräle).

    Tähtsämbä kotussõ: Harglõ, Lannamõtsa, Koikkülä, Mõnistõ, Vahtsõ-Roosa.

    Tuntumba as’a ja ettevõtmisõ: Mõnistõ muusõumi vana-ao päävä, Mõtsavelle talo Vahtsõn-Roosan, 5 km pikkunõ Saru ristimõts Võro-Valga tii veeren, Alaveski eläjäpark, kon eläs kahr Mõmpsik, Harglõ surnuaia kapõl, kon omma Eesti ainukõsõ muumia.

    Mõnõ tuntumba Harglõ kihlkunnast peri inemise:

    Käärmanni Alfred, mõtsaveli – Harglõ
    Kõiva Inda, lustilaulikide kokkosäädjä – Saru
    Tagametsa Tarmo, näütlejä – Pundsa
    Raja Andres, mitmõvõistlõja – Mõnistõ
    Põdra Rein, kirämiis –Mõnistõ
     
     
    Rõugõ kihlkund
      
     
    Sännä koolitarõ, kon opsõ Adson. 
      
    Edimäne nimmamine 1613 (arvada jo muinasaignõ kihlkund, kihlkunna hummoguviir käve varõmb kokko Vahtsõliinaga, tuud om muinasao lõpun nimetedü Walgatabalwe).

    Tähtsämbä kotusõ: Haani, Saalussõ (tsõõrik kant om kokko Haanimaa), Kasaritsa, Ruusmäe, Rõugõ, Nursi, Sännä, Tsooru, Vana-Roosa, Varstu, Krabi, eräle jupin Leevi, Pindi, Pikäkannu.

    Tuntumba as’a ja ettevõtmisõ: Munamäe torni roni aastan 50 000 inemist, Haani maraton, Haanimiihi nõvvokoda ummi tegemiisiga, vikatiga hainaniitmise võistlus Plaanil, Rõugõ paadiralli ja kuuritsaga kallo püüdmise võistlus, Paganamaa, Eesti kõgõ jämmemb petäi Korgõpalun (kaâos joba kümme aastakka kuionu).

    Mõnõ tuntumba Rõugõ kihlkunnast peri inemise: Kalda Indrek, muusigamiis – Vahtsõ-Kasaritsa, Olle Raul, suusataja – Haani, velle Reiljani, poliitigu – Pärlijõõ, Kauksi Ülle, kiränik – Saarlasõ, Taali Olari, ärimiis – Varstu, Tamra Kait, muusigamiis – Pindi
     
     
    Põlva kihlkund
      
     
    Karo kakutu petäi Kiuma-Kuurvere tii veeren. 
      
    Edimäne nimmamine 1452 (arvada jo muinasaignõ kihlkund).

    Tähtsämbä kotussõ: Põlva, Himmastõ, Mooste, Tsolgo, Kääpä, Väimälä, Vana-Koiola, Tilsi, Varbusõ, Karilatsi.

    Tuntumba as’a ja ettevõtmisõ: Võro liina asutaminõ (1784), Edimäne lõunaeestikiilne aoleht (1806 Põlvan), Hurda Jakob alost’ Põlvast eesti rahvaluulõ korjamist, Loosu küläst om peri kõgõ kuulsamb Eesti lõõtspill Teppo lõõts, Mooste mõisa elloherätämine (linapäävä ja folkfest), talorahvamuusõum Karilatsin ja suurõtiimuusõum Varbusõl, mitu kõrda Eesti meistris saanu Põlva käsipallimiiskund.

    Mõnõ tuntumba Põlva kihlkunnast peri inemise:

    Navitroll’a, kunstnik – Navi
    Padari Ivari, rahandusministri – Navi
    Kruuda Oliver, inneskine kommimiis, parhillanõ meediamiis – Põlva
    Nikopensiusõ Toivo, laulumiis – Põlva
    Söödi Jaan, muusik – Põlva
    Kõivu Madis, kirämiis – Tännässilma
    Patraili Mait, käsipallimängjä – Põlva
     
     
    Räpinä kihlkund
      
     
    Mehikuurma kalasadaman. 
      
    Edimäne nimmamine 1636 (tetti Põlva ja Võnnu kihlkunna viirist).

    Tähtsämbä kotussõ: Mehikuurma, Meerapalo, Leevaku, Räpinä, Veriora, Võõpso, Ruusa.

    Tuntumba as’a ja ettevõtmisõ: Puuaiasõda 1784, esimuudu katõjaolidsõ priinime (Mälberg, Heeringson, Häidesk jne), aiatüükuul, tüütäs Eesti ainukõnõ vanapaprõvabrik, suvidsõ rahvaligu näütemängu Räpinäl, Leevakul, Võõpson.

    Mõnõ tuntumba Räpinä kihlkunnast peri inemise:

    Mae Linnu, tervüseviaga inemiisi iist saisja – Niidsiku
    Tobrelutsu Peep, luudusõmiis – Süvähavva
    Ritsingu Alo, koorijuht – Räpinä
    Lapini Leonhard, kunstnik – Räpinä
    Kalla Urmas, rahvalaulumiis – Mehikuurma
    Ilvesse Aapo, muusiga-, kunsti- ja kirämiis – Räpinä
    Mälbergi Meelis, paprõvabrigu umanik – Leevaku
     
     
    Vahtsõliina kihlkund
      
     
    Toonõkurõ Vahtsõliina kandsi müüre pääl. 
      
    Edimäne nimmamine 1626 (tetti kerigukihlkunnas, muinasaol käve Walgatabalwe ala).

    Tähtsämbä kotussõ: Vahtsõliina, Misso, Lasva, Orava, Loosi, Noodaskülä, Tsiistri.

    Tuntumba as’a ja ettevõtmisõ: Vahtsõliina kants 1342, suur piiretüsevabrik 18. aastagasaa lõpun, Vabadussõa tapõlusõ, Piusal klaasiliiva kaibminõ ja kooba, Vahtsõliina laat, vana-ao päävä Vahtsõliina kantsi man, Kütioro Avatud Ateljee tegemise.

    Mõnõ tuntumba Vahtsõliina kihlkunnast peri inemise:

    Ruusa Ago, filmimiis – Vahtsõliina Kerkomäe
    Raudvasara Valdur, vabadusvõitlõja – Noodaskülä
    Jagomäe Jüri, geograaf – Misso
    Loosaarõ Venno, näütlejä – Haañkasõ
    Kunnasõ Leo, sõamiis – Kliima
    Niilo Tiit, piimämiis – Nopri
     
     
    Võro liin
     
    Asutaminõ 1784, täämbäne liin om katõ kihlkunna, Põlva ja Rõugõ, maiõ pääl.

    Tuntumba as’a ja ettevõtmisõ: Kiviao elopaiku löüdmine Tamula veerest, Kreutzwaldi muusõum, joba 14. kõrd tulõ folkloorifestival, ummi tegemiisi tege Võro tiatriateljee, tunnislausõ «Üts ummamuudu liin».

    Mõnõ tuntumba Võro liinast peri inemise:

    Ruitlasõ Olavi – kirämiis, Noolõ Erki – spordimiis, Tubina Taago – Võro tiatriateljee juht, Mäeotsa Ain – lavastaja, Sika Alar – mägironija, Kuusõ Kadi (Kerttu Rakke) – kiränik, Kudu Kalev – lavastaja, Leimanni Jaak – majandustiidläne, Alaveri Mati – suusatriinjä

    Ütte-tõist Võromaa katsa kihlkunna ja Võro liina kotsilõ otsõ vällä Harju Ülle ja Saarõ Evar
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!