| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| Tühi poodipääliin | | Tahassi väikuid perrepoodikõisi, kost ütest ostat värskit leibä, tõsõst kalla, kolmandast lihha |
| | | | Fastrõ Mariko, Võrumaa inemine | | | |
Poodipääliin Võru om jälki näüdänü, kuis tan mõistõtas puutõ pistü säädi: valmis om saanu järjekõrdnõ vahtsõnõ poodikeskus. A sinnä tasus minnä noil, kiä kunsti armastasõ – Lauritsa Piitre fotokunsti kaema.
Kuulda om ollu, et pia kerküs Võrru viil mitu suurt puuti. Kost nuu inemise kõik tulõva, kiä Võru lugõmalda poodõst midägi ostma piässi, tuud mõista-i ma üldä.
A ku naid puutõ joba nii pall’u tettü om, sis võissi mõnõ naist ka parõmba kvaliteediga täütä. Tuud olõ-i millegiperäst nätä, nigu ka ostjaga rehkendämist.
Käve latsõga Võru liinan poodin. Ostimi mitmõs pääväs söögikraami, selle et mi külän ei olõ esiki kehvä puuti. Muuhulgan ostimi ka ketsupit. Kraami kotti pandõn haari ketsupiputlil korgist, a tuu oll’ vallalõ käänet! Ketsupiputõl linnas’ kaariga põrmandu pääle, ketsupit tsiuksõ leti, rõividõ ja kässi pääle.
Es mõista sääntse hädä pääle midägi üldä, mis sa iks õiõndat, hindä süü. Küsse latsõ käest kõva helüga nõnarätti, et vast kassamutt taipas appi tulla. Kost! Timä vahtsõ meid kur’a näoga ja läts’ sis süämetävvega lappi otsma.
Sõbranna käve kah latsõga poodin. Valisi orantsõ paprikit, latsõlõ iks parõmbit ja ilusambit, 45 kr kilu. Ku kodu sai ja tšekki kai, näkk’, et kassamutt oll’ tälle möönü orantsõ paprikit verevä paprika hinnaga, 69.90! Es olõ meelen tšekki õkva poodin kaia, sõida sis maalt tagasi liina õiõndama.
Sääntsiid juhtumiisi või egäüts kimmäle mitu tükkü kõnõlda. Hindäst luku pidävin poodõn sääntsiid juhtuma es pidänü.
Teenindüs tüküs Eestin vägeüsi tagasi minemä nõukaaigu. Joba saa müüjä käest sõimada ja silmä piät kõik aig pääl hoitma, et pettä es saanu.
Midä poodipääliinast väega rassõ löüdä, om kõrralik rõivakraam: kost saa latsõlõ inämb-vähämb hää kvaliteedi ja hinnaga vällänkäümise pükse, viisakiid kängi, sõrmkindiid, sukkpükse, T-hammiid ja kleiti suvõs? Egäl juhul mitte Võrust, egäl juhul mitte ütest kotussõst.
Kost suurõmbat sorti naistõrahvas saanu hindäle dressi-, sukk- ja teksapükse, T-hammiid? Vai suurõmba jalanumbriga inemine mugaviid kängi, saapiid ja plätusiid?
Mis no rõivist kõnõlda. Ku mõnõst poodist Võrun saanu värskit aiavillägi! Odava hinnaga määnüisist tomatiist süünüs ei saa. Värskist rukolast vai rosmariinist poti seen and Võrun viil unista. Ku sul tulõ pähä näütüses lasanjet tetä, sis ütest poodist sa tuusjaos sakõstõ kõiki tarvilikkõ ainiid ei lövvä. Tuud, et mõntõ puuti ka mahhesöögi riiulikõnõ tetäs, piät vast viil ei tiiä ku kavva uutma.
Ma arva, et vastus mu küsümüisile om sakõstõ sääne: «Mille sa piät söögis lasanjet tegemä?» vai et «Turu päält saa!» Võiolla saa kah, a õnnõ puulpäävä hommugu kell katõssa, ku õkva õigõ müüjä manu mõistat minnä.
Vai ku kombõ nii udupeenükeses omma lännü, mis elät sis maal, koli är peenembide inemiisi manu, kon pipstükü saia omma! Vai kasvata hindäle esi kardok, kapstas ja kaal, nigu oppas luulõtaja.
Õnnõs või mõnõ as’aligu poodi-iinkuju löüdä ka tastsamast. Traktori-, autu- ja saejupi löüdmisega olõ-i Võru liinan inämbäste hätä, niisama apteegi ja lillega. Esiki köögiriistu puut om olõman.
A ülepää võissi unista, et mõnõn vaiksõn puumaiuga vanaliina uulitsan vai kongi häste kujundõdun turuhallin omma kõrvuisi väiku traditsioonõga perrepoodikõsõ, vallalõ kellä kuvvõni õdagu, kost ütest ostat värskit leibä, tõsõst värskit kalla, kolmandast tükü lihha, nelländäst mahheaiavillü jne. Sis ma kül usussi, et mõni tulõ Võrru ostuskõllõma.
| |
|
|
|