| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Valgu Jaanis: võrokõisi vägi tulõ keele kaudu vällä |
18. lehekuu pääväl kell 17 näüdätäs Võrol Kandlõ kultuurimajan ja 25. lehekuu pääväl saa ka ETV-st kaia Osola kandi mehe Valgu Jaanisõ (29) vagivahtsõt dokumentaalfilmi Uma Pido tegemisest. Võromaalt peri filmimiis kõnõl’ Umalõ Lehele tsipakõnõ lähkümbält hindäst ja hindä tegemiisist.
Sul saa õkva valmis film Uma Pido tegemisest. Midä põnõvat seo filmi tegemise mant miilde jääs?
Tegeligult olõ ma kõikaig tiidnü, et võrokõisil om uma vägi, uma mõttõviis, miä tulõ keele kaudu vällä. Tuu tiidmine sai viilgi kimmüst.
Kas tuust filmitegemisest tull’ hindäl kah himo Umal Pidol laulda?
Kiil om suun ja koorilauluga olõ inne kah tegelnü – Osolan ja siin Talinan kah.
A tüü ja elo omma kah’us parhilla Talinahe kogonõnu, pruuvi ei jõvva ja ülejala tetä ei lupa jäl hindä süämetunnistus.
Kupall’o võrokõnõ olõt ja kupall’o Võromaalõ kisk?
Ma pia hinnäst iks väega võrokõsõs! No naidõ Talinan oltuisi aastidõga om kiil veidükese är meelest lännü. A ummi Antsla kandi juuri tiiä joba 1700. algusõst pääle.
Kas võrokõnõ jääs Tal’nan kah võrokõsõs?
Kõik tulõ kodotsõst kasvatusõst ja imä rõnnapiimäst. Ku võrokõsõs olõminõ om hindäle selges tett asi ja julgutas tuu üle uhkõ olla, sis tulõ võrokõnõ võrokõsõs olõmisõga ka Talinan toimõ.
Ku tuud rõnnapiimäga sisse tulnu ei olõ, sis tege elo uma korrõktuuri...
Olõt ka Tal’na Võro seldsi näütetsõõri juht. Sääl seltsin omma inämbjaolt vanõmba inemise, kas viimätsel aol om nuuri kah pääle tulnu?
Nuuri põud om säälgi nigu egäl puul. Tal’na Võro selts ja ma esi kah ei olõ löüdnü tuud õigõt nuppi, midä nuuri puhul vaota. Rassõ om näid ka pääliina päält üles otsi. Ma arva, et 90 protsõnti Tal’na võrokõisist esiki ei tiiä, et sääne selts olõman om.
Olõt esi kah näütlejä olnu, kedä vai midä om sullõ miildünü kõgõ inämb mängi?
Võro tiatriateljeen olõ aastit mängnü, Tubina Taago lavastuisin. Ma arva, et kõgõ inämb omgi hingen «Rehepapp», midä Vahtsõn-Roosan mängitüs sai, sulast Jaani mängse sääl. Neo rolli ei olõki nii pall’o andnu ku Tubina Taago lavastajakäe all olõminõ. Timä käest olõ väega pall’o opnu.
Tsipakõnõ mängi parhilla kah, a olõ rohkõmb iks filmi ala valinu ja näütlemise jaos jää-i aigu. Filmitüüd mullõ miildüs väega tetä ja võttõperioodi aig om mullõ nigu puhkus. Nii dokumentaal- ku mängufilm omma ummamuudu põnõva ja parhilla ma olõgi hindäotsmisõ tii pääl, et kumba ma inämb tetä taha.
Olõt Balti Filmi ja Meediäkooli filmirežii magistrant. Inne tuud ollit hoobis piirivalvja. Kuis su elo nii äkilidse püürde tekk’?
Heehee... Tegeligult tuu es olõki nii äkiline, joba Antsla keskkooli lõpõtamisõ aigu sai proovitus lavakahe näütlemist opma.
Et kõrraga sisse es saa, sis ma mõtli, et proovi aasta peräst Villändi kultuuriakadeemiähe.
Lätsi Võro tüüstüstehnikummi puuas’andust opma, a tuu es miildü, Villändihe es saa kah sisse ja lätsi üten Antsla klassikaaslaisiga sõaväkke. Käsuliini all olõminõ kuigi istsõ, 1997–1998 oll’ Võromaal tüüga kah nigu oll’ ja lätsigi piirivalvjas.
Aoplaan oll’ sääne, et 24 tunni tüül, kolm üüpäivä vaba ja saigi tegeldä näütüses Võro tiatriateljee ja muiõ asjuga.
A piiri pääl käümine väsüt’ pikapääle är, sai vahtsõst lavakahe proovitus ja samal aol filmiakadeemiähe kah. Filmi sai sisse ja siiä olõ jäänüki.
Kas pään om mõni mõtõ, määndsest Võromaaga köüdetüst as’ast võisi viil filmi tetä?
Peris mitu aastat om üts mõtõ olnu, a ma taha-i tuud viil vällä üteldä.
Küsse Rahmani Jan
| | |
|
|
|
