Nummõr' 153
Jürikuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võro massin tulõ õkva
  • Uudissõ
     
  • Müts maaha – Saaremäe Lea 70
  •  
  • Rahvamuusiga-pido Moosten
  •  
  • Põlvan tulõva 13. Eesti käsitüüpäävä
  •  
  • Latsõ tsehkendäse Haanimaa legendi
  •  
  • Tulkõ kullõma võrokeelitsit võistluslaulõ!
  •  
  • Keriguplatsi laat
  •  
  • Vana Võromaa sildi pia kõik välän
  • Elo
     
  • Oppuisi Gotlandilt
  •  
  • Pääsläisi kättemass
  •  
  • Uma kiil. Ilosit sõnno.
  • Märgotus
     
  • Inne turg, sõs toodang!
  •  
  • Mõnistõst peri tiatritütrigu: tiatrit om hingele vaia!
  • Perämine külg
     
     
    Mõnistõst peri tiatritütrigu: tiatrit om hingele vaia!
      
     
    Kirchi Kerli, Kirchi Katre ja Vilbergi Maarja (kuralt kaiõn) näütäse tükün «Eikellegimaa», kuis eestläse hariligult trenni tegevä. 
      
    Mõnõ nädäli iist oll’ Varstu tiatrit täüs: peeti Kagu-Eesti tiatripäivi ja Lõunafestivalli. Sääl ast’ jälki püüne pääle Varstu kooli näütemängutsõõri Kõgõkogo (e.k universum) vilistläisitrupp, kon mängvä Kirchi Kerli (23), Kirchi Katre (22) ja Vilbergi Maarja (22). Tütrikkõ mäng miildü hindajilõ nii väega, et või-olla saa näide tükkü «Eikellegimaa» nätä viil suurõmb hulk inemiisi mõnõn suurõmban kotussõn. Kukki seon jutun vastasõ küsümüisile kolm inemist, om näide jutt nigu ütest suust sadanu.

    Minkast «Eikellegimaa» kõnõlas? Kost idee peri?

    «Eikellegimaa» sõnnum om, et kukki mi olõ eri rahvusõst, olõmi kõik inemise, ja maa, kon mi elä, om kõiki uma.

    Tükün kõnõldas, kuis Eestimaa eestläse ei kannata siin eläviid vindläisi, a ku joudas näütüses Ameerikalõ, kon om kuun nii eestläisi, vindläisi, ameeriklaisi ku hulga moid rahviid, sõs tundva eestläse ja vindläse hindiid nigu velle. Tähtsä olõ-i tuu, kon kiä parajadõ om, tähtsä omma inemise esi.

    Mõttõ tükke jaos sünnüse nellän pään, nelläs om mi juhendaja Mändmetsa Lea (Varstu kooli eesti keele, kirändüse-, kunstiaoluu- ja tiatrioppaja – FM).

    Kost ti tükele ainõt saati?

    Päämädselt hindä elust, mängimi eri olukõrdu, kohe olõmi trehvänü. Keskkooli ja ülikooli aigu oll’ muiduki hää oppajiid perrä tetä. Mõnõ luu omma ka mi ja Lea sõpru-tutvidõ elust. A üten tükün – «Rolling Girls & viimane peatus» – ollimi sääntse tegeläse, kedä lihtsäle mängi tahtsõmi: tiatrikriitigu, seebiseriaalõ ja telereklaamõ tegeläse, Leopold, Tipp ja Actionman, vanamuti jms.

    Kavva ti kuun joba tiatrit tiiti?

    Tegelikult joba 5-aastaidsist pääle, ku mi Mõnistõ latsiaian edimäst kõrda kokku saimi ja kuninga-imändiid mängsemi. Ehitimi hindäle toolõst trepi, kon ütski tõnõ lats kävvü es tohe, ja topsõmi villatsiidõ sukkõ sisse klotsõ, et nuu inämb kondsakängi muudu olõssi. Algklassõn kävemi koolikarnõvaalõl, mängsemi krokodill Genat, Potsatajat ja Kunksmuuri. Ütel karnõvaalil ollimi koolipoisi ja laulimi «Koolipoisi ellu» (Kerli-Katre esä tudõngilaul – FM). A peris näütemängutsõõri kutsõ Lea edimäst kõrda 6. klassin. Maarja tull’ manu 8. klassin. Ja niimuudu täämbädseni vällä.

    Määntsin tüken olõti mängnü?

    Kõik tükü olõ-i kimmäle meelen. Nuu külh, miä hindil vällä märgitü: «Lembitu 5–17», «Rolling Girls & viimane peatus», «KMK», «Eikellegimaa». Kõgõkogoga üten olõmi ka hulga tükke tennü: «Bullerby lapsed», «Vahtramäe Emil», «Libahunt», «Vanad lapsed».

    Olõti ka proffõga kuun tüütänü. Kuna, kon ja kuis tundu?

    Tuu oll’ Lensmendi Tõnu säet Shakespeare’i «Suveöö unenägu» Leigo talun (2005). Mi ollimi ülikoolin 1. kursusõ lõpõtanu. Saimi veidü nuhuta, määne om profi näütlejä elu. Proovi olli pikä, hommukust õdaguni, kõik pidi paigan olõma. Esiki kumardamist har’utõdi mitu kõrda.

    Hindä tükkega olõmi mõnikõrd õnnõ neli kõrralikku pruuvi tennü ja ülesastmisõl improviseerimi. Taa om ka põhjus, mille mi mängmine nii pall’u publikust olõnõs. Ku päältkaeja mõtlõsõ-eläse üten, sis saami õigõ tundõ sisse ja uutmalda as’a tulõva parõmbadõ vällä.

    Kuulgõ, ti olõt kolm täüskasunut inemist, kõigil hää tüükotus pääliinan. Mille jaos teile viil tiatrit vaia om?

    Tiatrit om hingele vaia! Et väke är anda ja tagasi saia. Ku ülesastminõ häste lätt, saami nii pall’u hüvvä väke, et tuust jakkus tüküs aos.

    Tüükotussõ omma hää külh, a kiäki meist ei tii hindä unistuisi tüüd. Ku võimalust olõssi, tiissi parõmba meelega kimmäle tiatrit.

    Kas ti usut tuud ütlemist, et kelle tii om tiatridõ saia, tuu sinnä ka saa?

    MUIDUKI usumi, muidu es saanuki ellä! Tävveste hirmsa om mõtõlda, ku mi piämigi nikagu pensionini «katsõst-viieni-tüüd» tegemä.

    Ti hindä kõgõ parõmb tiatrielämüs?

    Kõgõ õigõmb tiatritunnõ om harilikult õks (kooli)tiatrifestivaalõl ollu: sääl om pall’u häid tükke, midä kaia ja esi olõt paar-kolm päivä kõgõ tuu seen. Niimuudu saatki õigõ tundõ ja läbielämise kätte.

    Miä teid tiatri poolõ kisk?

    Tiatripisiläne.Tundus, et Mändmetsa Lea süstse meile tuu sisse aol, ku tä kirändüse tunnõ andsõ. Noid oodimi kõgõ inämb, selle et sakõstõ tull’ tunnin etüüde vällä märki ja klassin ette mängi.

    Ütskõrd pidimi esämaaliidsi luulõtuisi lugõma, a tahtsõmi tuud huvitavambas tetä ja mõtlimi sinnä tegemiisi ka manu.

    Asi nakas’ pääle nii, et rippumi ribikardinidõ kaplu küllen nigu ülespuudu...

    Kuimuudu edesi läts’, ei olõki meelen, a egäl juhul saiva kõik pall’u naarda!
    Lea om häste tähtsä, ilma timäldä ei olõs mi nakanu tiatrit tegemä!

    Kas ti tahassit võru keelen mängi ka midägi muud ku vannumuttõ?

    Õks tahassimi! Ku om määnegi lavastus, kohe mi kõlbama piässimi, olõ-i kiil’ tähtsä. «Eikellegimaa» tükün oll’ nii eesti, inglüse, soomõ ku vinne kiilt.

    Ti olõt Mõnistõst peri: inämbält jaolt jo arvatas, et maal andõkit latsi ei kasu?

    Võiolla om andõkit maalatsi lihtsäle rassõmb üles löüdä, selle et näil om liinalatsiga võrrõldõn veidemb võimaluisi hinnäst näüdädä.

    Kas teid Mõnistõ kanti ka kisk?

    Loomulikult! Sääl om kodu:hainamaa, nurmõ, päiv...

    Küsse Fastrõ Mariko

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!