| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Inne turg, sõs toodang! | | | | Tuu, et söögihinna läävä mugu ülespoolõ, om õnn talomehe muro pääl |
| | | | | | Ruusamäe Rainis, talomiis | | | | |
Eesti põllumajandus om vahtsõst esisaisva olõmisõ lühkü aoga väega kõva edesiminegi läbi tennü. Küläpildin om tuud väega selgehe nätä: suurõmb jago inemiisi om jalga lasknu, jäänü omma säändse, kedä võit pitä nii-üteldä maa soolas – nä ei mõtlõgi kunagi är minnä. Neo inemise omma millestki kinni naanu ja mugu toimõndasõ.
Ma esi trehvsi vaihõpääl Tuumpääle, tuu oll’ tuuperäst, et olli sõs taloliikmisen aktiivnõ, a mu päämine tahtminõ om õks maaelo ja talopidämine.
Ku maalõ tagasi tulli, sis kai, midä tasos tegemä naada: Võromaa viledsävõitu maiõga sa vilämiihiga nigunii ei võistlõ, saman om meil illos luudus ja kes tuu iist iks huult pidä ku mitte lammas vai lihaelläi?
Edimädse lihaeläjä osti 2002. aastal ja panni tuu ala hirmsalõ hulga rahha. Et umal olõ-s suurt rahha koskilt võtta, sai pangalainu võetus. Nigu egä äri, piät ka lihaeläjide pidämine är tasoma. Tuus piät näid olõma peris hulga: mul om parhilla lehmi ja mullikit 200, vas’ka ja pullikõsõ otsa, kõik kokko 300 ümbre.
Parhilla om rassõ aig: käive om aiglanõ – müüt jo üte eläjä kotsilõ üte vas’kakõsõ. Kasvatat tuud aastak aigu. Ku vas’kaga midägi juhtus, piät immä viil üte huuao pidämä, inne ku saat järgmädse vas’ka saata. Ärtasomisõga om jutt sääne, et 12–15 aasta peräst nakkas tuu rahavuug tulõma. Parhilla häödä umma mittetarvilist kinnisvarra ja püvvä ria pääle saia.
Lihaeläjit ja lambit saat väega häste kasvata ka muiõ asju mant. Pall’odõl om võlss arvosaaminõ, et õnnõ 10–20 eläjäga saatki peret üllen pitä – tuu saa-i kunagi nii olõma. Sõs saa, ku kiäki perrest käü tüül, vai sõs tüütäs eläjäpidämise man väiku turismitalokõnõ, miä pakk umma hääd lihasüüki.
Talopidäjil piässi parhilla sõski hää aig olõma: kõik söögituutminõ om käändünü põllumehe poolõ pääle. Om jo nätä, et söögihinna krut’va mugu üles õnnõ. Tuu olõ-i muud, ku õnn talomehe moro pääl.
Parhilla om kats jämmet suunda: kes om mõtõlnu, et om sada protsõnti talomiis ja jääs tuus, piät rehkendämä, et mahu piät olõma küländ suurõ. Vilähinna lätsi kah mineväaasta taivahe ja toda inämb ei olõ, et umma kraami kohegi müvvä ei saa. Tuu aig om är olnu, ku Vinne turg sattõ takast är ja panõ uma kraam kohe tahat.
Ma arva, et noorõl inemisel tasos parhillatsõl aol põllumehes naada külh: süvväs jo kõik aig. Külh noorõ tulõva maalõ tagasi kah: om tegünü sääne seltskund nuuri, kes tege asja himoga. Nuurtalonigõ toetusõ omma kah as’a ette minemän ja annas jummal, et neo jääsi.
Olõ-i hätä ka väikumbil: parhilla võetas ka su väikumb ports villä är. Näütüses Võromaa massinaütistü kor’as’ ümbrüskunnan väikeisi tegijide likõ vilä nurmi päält kokko, ost’ är ja peris hää hinnaga.
Ma kujoda ette, et ku inemisel om tuutmisbaas käen, talo, suuri pangalainõ sälän ei olõ – parhilla om võimalik ka väikumba piimäkar’aga är ellä. Piimä saa müvvä egä päiv ja hind om kah peris hää. Ku majanda mõistat, elät är ka vähämbä ku 100-päälidse piimäkar’aga.
Ma arva, et tasos ka lihtsäle pruuvi – näütüses nõglapai olõ õs ja olõ-i ka parhilla võlss mõtõ. Hädä tulli tuust, et inemise es mõtlõ peris elo pääle: nõglapaiu saa-i nii lihtsäle müvvä, piät tuust midägi tegemä ja piät olõma kotus, kohe müvvä.
Ku tahat põllumajandusõga tegelemä naada, sõs käügi asi niipiten, et kõgõpäält tulõ otsi turg ja sõs tuutma naada. Ma olõ esi istnu uma kardokakuh’a otsan ja kiäki es taha osta. Hirmsahe tahat kasvata, a perän söödät tsikolõ. Inne turg ja sõs toodang – tuu om põhireegli!
Mi olõmi lihaeläjidega nii tennü: ma juhi eläjäkaubandusfirmat ja tekütimi lihaeläjä-miihiga tõsidsõ turu. Rakvere tull’ hää meelega perrä ja teimi lihaeläjide kaubamärgi, mis om mi, tuutjidõ uma. Parhilla olõ hää ja võta poodist õnnõ lihaeläjä kaubamärgiga kraami. Kaubamärk om mi uma ja tuuga om meil võimalus Eesti turul olõman. Meile avit’ üten tuu, et söögihimo om kõgõn ilman suurõmbas lännü. Turg tull’ ja parhilla võit sõs takastperrä kaia, kuis umma tuutmist arõnda.
Egäsugust nišikaubandust soovida ma kimmähe. Olku ku karm turuütiskund, suurõ poodiketi ja hulga, a ku sul om määnegi nišikaup, sa tiit tuud esi ja müüt tuu esi maaha, tuu jääs igäväste. Käävä vällämaalasõ laatu pääl ja otsva esieräliidsi asju. Võromaal ökovärk, kihvtivaba põllumajandus, andkõ minnä õnnõ!
| | |
|
|
|
