Nummõr' 153
Jürikuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võro massin tulõ õkva
  • Uudissõ
     
  • Müts maaha – Saaremäe Lea 70
  •  
  • Rahvamuusiga-pido Moosten
  •  
  • Põlvan tulõva 13. Eesti käsitüüpäävä
  •  
  • Latsõ tsehkendäse Haanimaa legendi
  •  
  • Tulkõ kullõma võrokeelitsit võistluslaulõ!
  •  
  • Keriguplatsi laat
  •  
  • Vana Võromaa sildi pia kõik välän
  • Elo
     
  • Oppuisi Gotlandilt
  •  
  • Pääsläisi kättemass
  •  
  • Uma kiil. Ilosit sõnno.
  • Märgotus
     
  • Inne turg, sõs toodang!
  •  
  • Mõnistõst peri tiatritütrigu: tiatrit om hingele vaia!
  • Perämine külg
     
     
    Uma kiil. Ilosit sõnno.
     
    Mitmõ Uma Lehe lugõja omma joba vällä paknu, määne om timä meelest üts illos võrokiilne sõna.

    Ma paku vällä ilosambis sõnnos:

    1. ummamuudu
    2. suidsusann
    3. kerk – kergo

    Ku mi noorõmb poig siist Võromaalt pääliina korgõmbahe kuuli läts’, sis naati tedä ummamuudu kutsma. Muidogi, tä oll’ uma noorõ elo elänü Võromaal! Taad sõnna ei olõ vaia rohkõmb midägi vallalõ seletä, taa ütles kõik esi.

    Suidsusann paku tuu peräst, et parõmbat sanna ei olõ viil maa pääle tett.

    Arva, et kerk vai kergo sõnna ei tunda pall’o kavvõmbah ku siin Lõuna-Eestih. Ja viil, ku hää om kergo pääle istu!

    Treieri Ellen Lasva vallast Mäessaarõ küläst


    Mino sõna om häitsme. Ei olõ ümbretettüisi tähti ega täppega nigu inämbüs sõnno. Häitsme omma egäüts esisugumadsõ ja kõik ummamuudu ilosa ku mõistat kaia.

    Keväjätervitüs häitsmidega!

    Läti Vaike Võrolt


    Kõgõ ilosamb sõna om mu meelest kar’amaa.

    Ku ma lats olli, oll’ esä kolhoosih tüül. Tä oll’ autojuht ja vaihõpääl oll’ tä «kar’a pääl»: tuu tähend’, et tä vidi farmõ mano lehmi jaos haina.

    Kar’amaa om illos sõna, selle et tä kõlas ja helises nii pehmelt, kõgõ tulõ miilde esä ja kodo. Kodo man oll’ kar’amaa, koh kolhoosi lehmä iks väläh olliva.

    Smithsoni Leila, võrokõnõ Newcastle’ist


    Ma sai ilda aigu jälki tutvas säändse võro keele sõnaga, mille ma suutumas är olli unõhtanu. Tuu sõnakõnõ um: suurma (tangu, kruubi).

    Ku loi, et või umast arvamisõst kirota, paknugi taad sõnna ja põhjussõs olõssi tuu, et sõna suurma juusk nii sorinaga-sahinaga suust nigu tõtõstõ suurma kässi vaihõlt vai veskist kotti. Sõna lõpuh ollõv «hõkk»-helü um nigu sorina-sahina lõpp vai sis punkt lõpuh! Mu meelest huvitav ja illos sõna.

    Liiva Aasa Leevilt


    Hää lugõja, kirotagõ vai kõlistagõ (tel 78 22 221, 56 606 494) meile ja andkõ teedä, määne võrokiilne sõna om ti meelest kõgõ ilosamb!

    Huvitavambidõ sõnno ja põhjõnduisi välläpakja saava avvohinnas Uma Lehe poodinkäümise koti ja muud tarvilist. Võitjidõ nime avaldami järgmädsen Uma Lehe numbrin.

    Uma Lehe toimõndus

     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!