Nummõr' 153
Jürikuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võro massin tulõ õkva
  • Uudissõ
     
  • Müts maaha – Saaremäe Lea 70
  •  
  • Rahvamuusiga-pido Moosten
  •  
  • Põlvan tulõva 13. Eesti käsitüüpäävä
  •  
  • Latsõ tsehkendäse Haanimaa legendi
  •  
  • Tulkõ kullõma võrokeelitsit võistluslaulõ!
  •  
  • Keriguplatsi laat
  •  
  • Vana Võromaa sildi pia kõik välän
  • Elo
     
  • Oppuisi Gotlandilt
  •  
  • Pääsläisi kättemass
  •  
  • Uma kiil. Ilosit sõnno.
  • Märgotus
     
  • Inne turg, sõs toodang!
  •  
  • Mõnistõst peri tiatritütrigu: tiatrit om hingele vaia!
  • Perämine külg
     
     
    Oppuisi Gotlandilt
     
    Konnula Airi
      
     
    Palu Ero Räpinä kandist Lintelt lupa pruuvi soolakurkõ Gotlandi muudu müvvä: ostja võtt esi kurgi ja pand tuu iist raha karpi, kiäki pääle ei passi. 
      
    37 päämidselt Lõuna-Eesti talunikku, söögipakjat ja ammõdimiist käve 9.–15. mahlakuul Gotlandil kaeman, kuimuudu tsillukõsõ talu säälkandin är eläse ja kuuntüüd tegevä.
     
    Õkvalt või är üldä, et põllumiihi elu ei olõ esiki sääl lihtsä, kuigi suvitsõl aol sõit Gotlandilõ puhkama hää hulk Stockholmi liina rahvast. Iks toimetasõ 400-päälisen lambatalun peremiis ja pernaanõ katõkesti, suurõn köögivilätalun käävä avitaman õnnõ suvõpuhkusõl koolilatsõ.

    Kõik talu, mis meile näüdäti, tegevä viil midägi pääle tavaperädse. Näütüses üts suurõ piimäkar’aga talumeierei tege nellä validu lehmä piimäst esisugutsit juustõ ja müü noid uman talupoodin.Lihaeläjäkasvatus tege ja pand pakki rostbiifi ja vinnutõdut lihha, gotlandi lambidõ kasvataja tegevä villa- ja nahakunsti, veinivabrik tege maiguätiket ja suusti, pakk tõsõ kõrra pääl üümajja.

    Võrukõisi pand’ väega imehtämä talupuutõ esiteenindüs: sa võtat külmkapist talun tettü kalli juustutükü, lihajupi vai Gotlandil kasvatõdu trühvli, panõt seo iist raha ütte karpi, võtat säält osa tagasi, ku täpset rahha ei olõ, ja astut poodist vällä. Ei ole kedägi pääle pasman. Taad nippi lubasi Linte külän pruuvi Palu Ero, kelle firma tege kile sisse pakitut soolakurki Verska viiga. Rõugõ kandin om juba sammamuudu kardokat müüdü.

    Gotlandi talu tegevä ütstõsõga kuuntüüd ja möövä talupoodin ütstõsõ kaupa: kangõmba joogi tegijä – õllõ-, veini- ja viinameistri – omma märgi «Tre Glas» ala kokko korjunu, «Gotland deli» võrk pakk delikatesse, «Kulinariska Gotland» hoit üte mütsü all saarõ restoraanõ. Gotland tähendäs ruutslaisi jaos hää ja puhta söögi saart. Lausõ «Hur smakar en Ö» (määndse maiguga om saar) ripus näütüses väikeisi taludõ söögiriiuli kotsil vahtsõn suurõn Stockholmi söögipoodin. Paistus, et roodsi inemise saava arvu ka tuust, mille om talun tettü söögi hulga kallimba ku tehassõsüük.

    Silmä jäi tuu, et nii suurõ ku ka tsillukõsõ ettevõttõ Gotlandi pääl mõtlõsõ ette, et energiä odavambas ei lää, ja nii proovitas egätsugu viise, kuis paiga pääl elektrit ja kütüst tetä. Suur kanafarm plaan biogaasitehast, kohe saasi aia kõik ümbrüse luudusligu jätüsse, säälhulgan vanas jäänü ja ärtapõdu kana. Tuust saadut metaani saa tarvita küttes, CO2 lätt vannu kannu tapmisõs ja jääs alalõ viil küländ pall’u hääd põllurammu. Vähä lihtsämb biogaasi tehas tüütäs üte maa-arõngukeskusõ man – tõukat mahhelehmi sita sisse ja lasõt gaasi vällä, millest saa lämmämbäl aol terve kompleks är köetüs. Kõva osa lätt kihvtivapu nurmi pääle laotamisõs.

    Mitmal talul om uma tuulik kas kotun vai suurõmban tuulõpargin. Seo elektri, mis talun üle jääs, müvväs suurõlõ võrgulõ. Slite liinan om tett ijähall, kon ijä tegemises tarvitõdas lämmind, mis jääs üle tsemenditüüstüsen.

    Roodsi talunigõ jaos luudu nõvvuandmiskõrraldus avitas taludõl vällä arõnda uma tuutõ-pakõndi ja otsi müümisvõimaluisi.

    Tähtsä kotus tuun ettevõtmisõn om Roodsin sündünül eestläsel Noodapera Riinal, kiä and Gotlandi maamajandusseldsi man väikeisile talutuutjilõ nõvvu. Riina otsõ vällä ka neo talu, kon mi nellä päävä joosul kävemi.

    Eesti puult aiva asja Gotlandi giid ja Lõuna-Eesti söögivõrgu kokkukorjaja Valli Merle ni Võrumaa taluliidu juht Sootsi Andres.

     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!