Nummõr' 59
Mihklikuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Inämb võro kiilt kuuli
  •  
  • Sillaehitüsega lõppi tülü tii peräst
  •  
  • Tüüvihkõ piä-i ostma
  •  
  • Abis latsõvanõmbilõ
  • Elo
     
  • Mõtsamar'a maiguga viinamari
  •  
  • Taiva-Jaani aidakõnõ püsüs õks viil Lüütsepän
  • Märgotus
     
  • Rehema Aune: tervüsevika tulõ kaia inemise, mitte paprõ päält!
  •  
  • Peris-hektar ja PRIA uma
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Lats'kõisi kättemass
     
    Rootammõ Rein
     
    Tuu oll' vas't rohkõmp ku 25 aastakit tagasi. Mina olli nuur' autoumanik ja sõitsõ taksot.

    Põlvan es olõ üttegi riigitaksot. Üts' takso käve Tartost Põlvan kah, a ku kell leie, sõs käändse otsa Tarto poolõ ja sõitsõ kodo tagasi.

    Võron oll' vas't paar' taksot, a rahvast oll' mailm. Teenistüs es olõ kaivada, tasosi iks kõik' sõido Narvast Põlvahe ja tagasi är tetä. No ja pääle tuu oll' iks huvi inemiisi vitä, näide juttõ kullõlda. Kaia, kuis inemise elässe, sakõstõ sai näide poolõ üüses jäädüs, ku ilm iks väega kehv oll' ja pererahvas arvas', et kohe ma iks üüse lää. Minol teenistüs ja inemiisil hää miil'.

    Üts'kõrd, ku ma jälki olli riidi õdagu Narvast tulnu ja Võromaal taksot sõitnu, tulli tühält Võrolt Põlvahe.

    Kell oll' vas't joba üts' läbi, välän oll' novvembrikuu ja külmät'. Ku Kesk uulitsalt käändse är prõlladsõ Käisi uulidsa pääle otsaga Tarto poolõ, pidäsivä kats' lats'kõist mino kinni. Nimä tahtva Võrro sõita.

    Ma naarsõ ja seleti, et Võro om tõsõl puul ja et ma õkva tulli Võrolt. Minku tõsõlõ poolõ, sääl vas't mõni auto lätt viil Võrro. Ei, nimä tahtva Võrro sõita ja õkva nüüdsama.
    Üts' lats'kõnõ, sääne lühemb ja õrnakõnõ, timäl oll' nigu üts'kõik'. A tõnõ, pikemb, näkk' kimmämb vällä ja nõudsõ Võrro viimist.

    Ma paksõ vällä, et läämi mino poolõ, maja om tühi ja ruumi lajalt. Kütmädä külh, a mis tuu noorilõ lats'kõisilõ iks tege – tekke om mailm pääle võtta. Ei! Nimä tahtva Võrro sõita.

    Midägi. Ma olli rüütli, käändse auto ringi ja sõitsõ Võrro.

    Tii pääl tull' jutost vällä, et määnegi Võro nuur'miis', nigunii uma esä autoga, meelüt' lats'kõsõ Põlva restoraani pito pidämä. Sääl oll' nuur'miis' hindäle parõmba lats'kõsõ löüdnü, Võro lats'kõsõ lauda istma jätnü ja noidõ tõisiga minemä sõitnu.

    Ku restoraan' kinni panti, sõs olliva lats'kõsõ ütsindä keset tühjä ja külmä Põlva liina ja es tiiä, kos puul Võro om, tsipa pur'on kah viil.

    Nä es olõ Võro inemise. Olliva määrdsegi tehnikumi hilda aigu lõpõtanu, Võro trükükotta tüüle saadõdu ja eläsivä koskil ütiselamun.

    Võro liina pääl keerotimi tükk' aigu ringi, nika ku jõudsõmi pendsojaama mano. Tollõ vastan oll' määnegi kolmõkõrdnõ maja. Mi käändsemi maja taadõ. Jah, ja omgi! Auto sais maja takan ja nuur'mehe akna pümme. Makas nigunii!

    Lats'kõsõ käsksevä mul koskilõ nuka taadõ sõita, mootori tüül ja ussõ vallalõ hoita ja lätsivä vällä.
    Veitse ao peräst tulliva joosuga tagasi ja käsksevä minemä sõita. Seletivä, et ku edimäst kõrd pihta es saa, sõs tõnõ kõrd sai iks.

    Kreutzwaldi uulitsal lätsivä nä vällä, olliva väsünü ja tüdinü. Ku nä üle tii lätsivä, sõs pand' meist suurõ kiirusõga müüdä «tsitron'», sini-kõllanõ UAZ-ik.

    Ma kai, kuis varguisi Antsla maantiid pite liinast vällä sai.

    Kae, kos olliva vahva lats'kõsõ!
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Lihula sambast
     
     
    Ruitlasõ Olavi, tandsumiis' 
     
    Ilosit tandsõ om küländ – om rumba, viini valss', padõspann', jenka ja nii edesi. Nimmatuist vas't mõni tõnõ kõrd – täämbä kõnõlõ veidükese ladina-ameeriga sugõmidõga kargamisviisist, minkalõ aokirändüs om nimes pandnu Lihula samba!

    Lihula samba maalõtuujas oll' Lihula vallavanõmb Madissoni Tiit ja arvada, et es usu kultuurilembeline miis' esiki, et tands üleüü umas võedas, mõnõ minodiga üle Eestimaa levis ja loetuidõ tunnõga kõvõmbas rahvatandsus saa ku kaarajaan'.

    Kaarajaani jaos om vaia sammõ oppi ja ku nuu selge, ei paistu tands esi rohkõmbat vällä ku tümbätside matsõ lämmä pääga tuiaminõ. A samba? Või jummal', seo om kirgi ja värve mäng, seks', erootika! Samba om elo esi, mitte määnegi pedede rongikäük'!

    Egän maakunnan om nüüd esi värvi samba – Lihula samba om verrev, Pärnumaal Surju vallan om sinine samba ja egä jumala päiv löüdäs vahtsit ja vahtsit rõõmsavärviliidsi sambasid.

    A valitsus läts' vihha täüs... Et nimä tegevä tüüd ja kaesõ, kost saa, a rahvas õnnõ tands'. Sõs üteldi politseinikõlõ, kraanajuhilõ ja välläopatuilõ pinnele, et samba om natsõ tands. Et Hitler ja Mussoliini olliva mõlõmba edimädse järgu sambatandsja ja tuuperäst tulõ Eestin egäsugunõ sambajama är lõpõta. Et Vinnemaa joba kaes ja samba ei ollõv välispoliitilidsõlt korrektne.

    Lätsivä sõs politseinigu, kraana ja pini üüse hillätassa sambat är häötämä, a sõs hiitüvä är, selle et terve Lihula oll' kokko tulnu ja vihtsõ tandsi. A sambatands' ei olõ niimuudu, et õnnõ hüplet – sääl om kirge, lindas kivve, käändäs massinit kummalõ. Egas samba määneki siesta olõ-i! Samba om nigu viimnepäiv. Nigu reiv!

    Politseinikõl oll' pisargaasi ja kilpe, lassõva samba uimadsõs, nõstsõva kraanaga massina pääle ja padavai! minemä. Ei tiiä, mis nüüd Lihula sambaga tetäs – kullõldas üle ja ähvärdedäs vas't niimuudu, ku tuud aokiränikku, kelle tutva kelner' kliendile supi sisse tatist'...

    A ei olõ hullu – Lihula sambast sai märtri ja timä iinkujol omma pääd nõstnu joba Haapsalu ja Tuudi, Hirvepargi, Surju ja mitmidõ tõisi kotussidõ samba.

    Lõunamaal om egäl aastal lugõmada hulgal sambakarnõvaalõ. Üleskütedü inemise tulõva puul'alastõlla uulitsidõ pääle, vuulasõ kire ja vein, õhun om eelektrit ja armastust... Mi jaos oll' timahaavanõ karnõvaal' edimädses ja jääs õnnõ luuta, et tradits'oon' ei häö, et mi samba sulasõ paiklikku kultuuriruumi, lätvä aasta-aastalt avatumbas ja kirglikumbas.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ:
     
    Jääs kavvas miilde
     
    Vinne-aol tetti ülembile egäsugutsiid päästoppuisi vai seminääre. Mõnikõrd tull' eski nädälipäävä pääliinan jorota.

    Ütel seminääril, kohe olli kutsudu direktori ja pets'älisti, oll' tõisi siän üts' vigurit täüs Võro naistõrahvas. Tedä naati setos kutsma, selle et tälle miildü kodokandi kiilt kõnõlda. Seto tä joht olõ-õs, a tii es tä tuust suurt nummõrd kah. Sääl võõrastõmajan, kon nuu direktori üüd olli, ülti iks: «Sääne seto jääs kavvas miilde!»

    Ku seminääri-aig läbi sai, tsilgut' «seto» teki pääle eederit ja tsiukõ mitmõlõ poolõ peenükeses pitsitedüt tsisnokki. Astsõ uhkõlt ussõst vällä ja pobisi nõna ala: «Jääs kavvas miilde külh!»
     
     
    Soe tulõva esi!
     
    Võro miis' kolisi är Pärnuhe elämä. Tüükaaslasõ ehitüse päält tahtsõva miist tsuski. Üts'kõrd uursõva nä: «Kuidas Võrumaal hunte kutsutakse?» Võro mehel oll' noist jutõst joba ammu viländ ja tuu küsümüse pääle ütel' tä väega rahuligult: «Ei kutsutagi, nuu tulõva sääl esi!»

    Tuust pääle es proovi inämb ütski tüükaaslanõ midägi küssü.
     
    ___________________
     
    Mõisaherr Liphart seto pulmah
     
    Kuulsa Raadimõisa umanik Liphart oll' Piusa jõõ lähkoh jahi pääl. Tä essü vähä ärä ja trehväs' Kiksova küllä. Sääl peivä seto parajahe pulmõ.

    Mõisaherr tahtsõ ka nätä, kuis seto pulmõ pidävä. Läts'ki pulmatarõ mano. Sääl oll' õks, midä kaia ja kullõlda.

    Korgõ küläline pallõldi ka pidolauda. Liphart istsõgi lavva taadõ, õnnõ maidsa-as midägi, nigu mõni kosilanõ. Peräh laot' puhta nõnaräti süldikausi pääle ja pand' sinnä sada ruublit. A tuu oll' Tsaari-aigu suur' raha. Tuu iist sait osta sada puuta kesväjauha vai üle turu hobõsõ.

    Sõrmusõ Leeni
     
     
    Ülo ja Arvo Riian
     
    Kõrd lätsi autojuhi Arvo ja Ülo Riiga kaupa vidämä. Ku kaup õigõlõ kotussõlõ är viid, lätsi mehe puuti, et midägi tii pääle söögis osta.

    Kaiva-kaiva sis sääl vorstileti man, et määnest hindäle üten osta, ku näivä pilt'ilosat poodimüüjät leti takan. Müüjä miildü mõlõmbalõ mehele.

    Ülo küsse sis Arvo käest: «No, ütle, ku pall'o sa annassit, et säänest naistõrahvast saanu?»

    «No uma kuupalga annassi är külh!» ütel' Arvo vasta.

    «Pall'o su kuupalk kah om?» küsse pilt'illos müüjänäidsik äkki selgen eesti keelen.

    Maas'ka Miili
     
     
    Mille Erästvere mehele Valga leht'?
     
    Tuu oll' edimädsel Eesti-aol. Ütel Erästvere mehel oll' Valgamaa leht' tellit. Küsse sõs, et mille sul taa leht' om tellit, et Võro lehest saat jo kah uudissit tiidä.

    Timä vasta: «Uudissit kuulõt esi niigi, a ku tahat suidsuplotskit tetä, sis ei tulõ seost lehest puudus ja ka üle ei jää, saat kõrralikult är kasuta!»

    Sõs oll' ka õhemb suidsupapõr' olõman, tuud kutsuti maisipaprõs. A võiolla oll' tuu nii õhukõnõ, et läts' inne katski, ku pläru valmis sai.

    Simsoni Andrus
     
     
    12 voldiga pal'to ja 28 kosilaist
     
    Sjoo jutt om mu meheesä sõsarõ kõnõld. Tä oll' rikka talo tütrik ja elli Verska lähkoh Lobotka küläh. Kreepa (Agrepina) oll' nimi.

    Ku tä tütrik oll', sis tälle ummõldi 12 (!) voldiga ja lambanahast kraega pal'to. Mõista-i joht parhalla ettegi kujota, määne tuu säläh vällä näkk'.

    Kreepa oll' illos ja kõrralinõ tütrik ja täl kävevä 28 (!) kosja! A peräkõrd läts' ta õks küländ elähünült läsäle mehele Põrstõ küllä. Mõnõ inemise säält mälehtäse timmä parhallaki.

    Kurõ Hilja
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Küük
     
    Täüdedü sibula
     
    Tii tuura sibula seest tühäs ja panõ rasvaga kokko määridü panni pääle.

    Tii tainas, kon om seen hakkliha, muna, keedet riis', suul, piprasegu, praadidu sibulatükü (nuu, mis võtit sibula seest).

    Seo täüdüssega täüdä sibula. Vala veidü puljonni vai keedetüt vett pääle ja küdsä praadiahun är.
     
    Lihtsä makussüük'
     
    0,5 liitrit piimä, 3 munna, ubinamuusi, saiamurrõ, kaneeli, tsipakõsõ suula, võidu.

    Määridü küdsämisvormi põhja laoda saiamuru, sis ubinapudõr,
    sis jälki saiamuru.

    Piim, muna, suul sekä ja vala saiaviilõ pääle, sis rapuda kaneel' pääle ja panõ võiutükü. Küdsä nii kavva, ku saiaviilu läävä kuldpruunis.
     
    Pernaasõ nippe
     
    Ku mehiläne vai hüürläne om tsusanu, määrke tuud kotust saialillihäitsme mahlaga vai pankõ tuu kotusõ pääle tiileht'.

    Tomatiid om hää kuuri, ku hoita naid veidü aigu kuuman viin.

    Kruusamäe (Panni) Maimu
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Säänest kalla muialt saa-i!

    Kiränik Kauksi Ülle kitt üten Ilvesse Aapoga Räpinä latikat (Sirp)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!