Uudissõ |
|
|
|
Sõidi ma üts’kõrd keskpäävä Põlvast Võrolõ, no ta (kuri)kuulsa Antoni väiku bussiga. Üts’ miis’ tegi kõgõ tii sohvriga magusat juttu.
Väimälä ümbre käü taa suur’ tiiremont’. Kõrraga ütles miis’ sohvrilõ, et käänä siist Väimälä risti mant seo külä kaudu, tast ei tulõ rohkõmb ku puul’ kilomeetrit tsõõri. Hää asvalttii, jõvvat õkva suurõ silla pääle vällä! Buss’ käändsegi taa tii pääle. Sõit, sõit, kõrraga ütläs miis’, et lasõ minno nüüd maaha!
Ku miis’, käsi oll’ tõsõl kaala köüdet, maaha läts’, hõiksiva kats’ provvit nigu ütest suust: «No taa miis’ tahtsõ külh rohkõmp es’ kodo saia, ku reisjile parõmbat tiid pakku!»
No kuis mõnõ inemise mõistva egä olokõrra elon umas kasus pöördä – kae ja imehtä!
Milvi Võrolt | | mis sa arvat?
| | |
Rüütlist ja tammõpuiõst | | Ku presitendiherrä Rüütli Arnold 1. lehekuu pääväl Voki-Tammõ küllä Meltsa Helju ja Mati kodo üte ja Lasva latsiaia mano kats’ tammõpuud istut’, tä või-olla es tiiä, et Lasvamõisa oll’ umal aol Eichhof (’Tammõmõisa’) ja sääl kasvi hulga tammõpuid. Tammõpuid kasvi Jänesemäe pääl ja sääl ümbretsõõri, kos om Husari raudtiijaam. Toda kutsuti sis Kõdara nukas, selle et vankrikõdarid tetti tammõpuust.
Talomehe varastiva tammi ja teivä noist kõdarid. Lasvapalost üle järve om Vaarkali talo, rahvas kutsõ tuud Kiiropi talos. Talo peremiis’ oll’ Kirropi Jakob (1851–1932), kiä sai haridusõ Võro kreiskoolist, mõistsõ saksa kiilt, oll’ Lasva, Loosi ja Pindi valla kirotaja nika ku 1882. aastani. Timä suurõs huvis oll’ keväjäne puiõistutaminõ ja täl oll’ ka tammõpuu puukuul’, kost sai istutamisõs puid võtta. Timä istut’ aidatagodsõ mäe pääle 40 tammõ ja nii saigi Tammõmägi.
Ka kõik’ tiiveere ja mõtsaveere istut’ Kirrop tammi täüs, kokko nii sadakund puud. Parhilla jakkasõ tsirgu Kirropi Jakobi tammõistutamisõ tüüd: säälkandi mõtsaveerin ja mõtsan om nakanu tammõpuid kasuma.
Simsoni Andrus, kunaginõ Lasva miis’ | | mis sa arvat?
| |
|
|
| Kae, miä ütel´!
«Esiki peris õigõn Võro murdõn lugu avitas üten Võro murdõ välläkuulmisõlõ.»
Haabsaarõ Enn löüd, et võro kiilt ei või kirja panda (VT) | |
| |
|
|