| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Pall püvvä esi kinni! | | | | Maainemine saa-i umma ello õnnõ riigi abi pääle üles ehitä |
| | | | | | Kõva Kalvi, Võromaa miis Riigikogon | | | | |
Parhilla kõnõldas pall’o tuust, kuimuudu piäsi riigikogulasõ tüüd tegemä. Ma tii poolõ aost tüüd Tal’nan ja poolõ tan Võrumaal – Riigikogu liigõ omgi sääne sõnomidõ viijä nii ütelt ku tõsõlt puult. Nigu külävanõmb om sillas uma külä ja vallavalitsusõ vaihõl.
Väega hulga asju, mis meid huvitasõ, ei tetä är riigikogu saalin, a valitsusõn. Tulõ noid asju läbi valitsusõ aia ja mi kandist validu inemise omma iks tuud tüüd tennü.
Võrumaa inemiisi hellü om Tuumpääl iks kullõldu, a mõnõl puul omma hädä viil suurõmba ku meil tan Võrumaal. Saarõmaa mehe omma hädän praamiühendüse, Pärnumaa kehvi teiega, Hummogu-Virumaad kaivõtas altpuult ja ohtralõ kaivõtas. Meil tahetas õnnõ väikut Ess-suukõist är tetä.
Ku kaemi 15 aasta tagust aigu, sõs ma julgu külh üteldä, et ei olõ parõmbat aigu olnu maal ellä ja maamehe tüüd tetä ku parhilla: põllumehele mastas saagi iist häste, kõik tahtva osta, käävä eski ussõ takan. Neo toetusõ, midä mi kandi põllumehe viil manu saava, omma pall’odõn kotussin suurõmba, ku Kesk-Eesti miihil om võimalik saia.
Mis om viimätsil aastil tulnu: inne mi kandi inemise väega es virise, a no nakkas, et kiäki koskilt piät tulõma ja tegemä.
Arvatas, et kiäki piät muru päält lumõ är toukama, tuu asõmõl, et hindäl traktorilõ palgijupp taadõ panda vai määnegi terä ette mõtõlda.
Neo as’a, mis meil siin Võrumaal väega pitsitänü omma, omma nakanu joba liikma. Tuu jutu pääle, et kõik viiäs Võrumaalt är:postkontori, kooli, raamadukogu, mõtsamehe – ütle ma tuud, et kõik naa as’a omma olnu siin 15 aastat. A inemise omma õks maalt är lännü, neo as’a ei olõ jätnü inemiisi pidämä. Tähendäs, et om viil midägi tähtsämbät, et inemiisi maalõ pidämä saia.
Mille noorõ siist är läävä? Inemine kasus suurõs, tüvi nakkas kandma, om vaia kohegi elämä minnä. A imä-esä omma kah viil noorõ inemise, sõsarit-velli om kah viil majan...
No nakkat maia ostma. A ostat mi kandin maja vai Tal’nan kortõri, ega tan suurt hinnavaiht inämb ei olõ. No sõs astutaski pikemb samm – «pudrumäele» ligembäle.
A asi olnu tõistõ, ku siin paiga pääl olõs elukotussit, mink iist saanu nuur inemine kuigi pikembä ao pääle massa vai andnu vald eski maa niisama. Ja et tan olnu vesi olõman ja tii elämise manu. Inemine mõtlõs kõgõpäält tuu pääle, kas tä kodu iks sisse saa ja kas kaon om niipall’o vett, et mõssu mõskõ.
Ku neo as’a omma olõman, sõs jäiäs maalõ. Ja ku mi inemine om iks uma higi ja vaivaga maja valmis ehitänü, sõs tuud nal’alt müüki ei panda.
Ku ütelt puult tõmmatas küläpuutõ ja postipunktõ kokko, sõs tõsõlt puult pakk riik vällä Euroopa liidu abiraha tuus, et kogokund saa esi üteldä, midä om kohegi vaia ehitä ja kogokund esi saa tuud luvva.
Hää välläpäsemine om tuu, ku üten kotussõn om kuun küläpuut, postipunkt, raamadukogu, või-olla eski viil kohvijuumisõ nukakõnõ vai kasvai kotus, kos kütet paaki laskõ.
Külä esi majandas taad kõkkõ ja riik toetas läbi määndsegi programmi. Neo as’a omma õkvalt mi kandi jaos vällä pakudu – pall om läbi Readeri-programmi õhun ja tuu tulõ kinni püüdä.
Käve ilda aigu Suwemi müüblitehässen. Sääl kõnõldi, et kaup lätt Riiga vai Berliini ja olõ-i vaiht, kas tüüstüs om Himmal vai Tal’nan. Pääasi, et Internet tüütäs.
Nii, et olõ-i siin mi nukan taa elu midägi nii väega vilets, ku esi härksä olla.
Riigi pääle – külh riik tulõ ja tege! – saa-i umma ellu üles ehitä. Lõpun jõud tuu inemine sinnä vällä, et tälle õga kuu kantas vallast 500 vai 1000 kruuni. Ku tä säänest ellu taht, sõs andku minnä. Ku riigi pääle luutma jäiä, sõs riik andki tuu miinimumi, minka kuigimuudu hädäperäst är saat ellä.
| | |
|
|
|
