Nummõr' 152 Jürikuu 8. päiv 2008 TOIMÕNDUS OTSI UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht   Vahtsõn poodin om nätä võro kiilt Uudissõ   Eläjävõtmisõ vasta om suur huvi   Kanepi tahetas raamaduküläs tetä   Hää tiatritükk tulõ Võrolõ Elo   Maamehega maaelost   Puigal tege vigurit euro-seto üten ummi sõpruga   Esimuudu kiisla Märgotus   Määri Andres: kõnõlõ esi kah õks egäl puul, et Uma Pido tulõ!   Pall püvvä esi kinni! Kirä Perämine külg     Määri Andres: kõnõlõ esi kah õks egäl puul, et Uma Pido tulõ!       Määri Andresel tulõ võro keelen lauldõn õkva latsõpõlv Raistõn silmi ette.       Koorijuht Määri Andres (35) tund, et laulja omma Uma Pido uutmisõst herevil. Tahetas jo väega nätä ka tuud, kuis filmi pääle jäädi. Määri Andrese iistvõtmisõl läävä 31. lehekuul Võrolõ pidolõ Põlva maakunna nuuri miihi kuur ja Laheda valla segäkuur. Midä Umast Pidost külä pääl arvatas? Ega kõik viil ei tiiä külh, et Uma Pido tulõ. Sõski, nuu inemise, kiä omma kultuurist laembalt huvitõdu, nuu tiidvä. Ma kõnõlõ esi kah õks egäl puul, et sääne pido tulõ. Mi valla kuur lätt kah kimmäle pidolõ. Parhilla opimi laulõ. Mehe omma käünü Võrol katõl miihilaulupääväl. Sääl tetti filmi, mi mehe jäivä ilostõ pääle (naard). Kõik naa säändse as’a mõotasõ, avitasõ vaimu pidos valmis panda. Tegünes jo sääne väiku herevil olõk. Lehekuun saagi valmis film tuust, kuis Mehe Mõtsast kokko laulma tulli. Ja muidoki kõik tõõsõ kah, kiä inne laulnu. Kõiki näid sääl näüdätäs. Miä arvat, mille pall’o tähtsä nõna laulma tulli? Õks Uma Pido hääskitmisest ja tahtmisõst võro keelen laulda. No või-olla väiku hindäreklaam kah tuus aos, ku valimisõ tulõva. A sääne olõ-i halv päähämäärmine, ku hinnäst kultuuri kaudu näütät. Usu, et nä ka süämest tahtva laulda. Määne täpsehe ti valla kuur um? Laheda valla segäkuur, miä tull’ kokko minevä aasta märdikuun, om avaligult püüne pääl laulnu «Vanna sanna», muud viil pidolaulõst olõ-i. «Vanna sanna» sai kuulda vabariigi aastapäävä kontsõrdil Vanan-Koiolan. Pidolaulu olõ-i rassõ. Mõnõl vast om veidkese rassõ võro keelega – noil, kiä omma tulnu kavvõmbast mikanti elämä. Lauljit om meil 20, a tiiä, et tulõ viil mano kah. Kokko saami egä nädäli iispäävä Tilsi koolin. Määndsit laulõ tulõ teil viil kõgõ inämb har’ota? Segäkuurõ laulõga tulõ viil tüüd tetä. Alostimi ühendkuurõ laulõga, nuu omma lihtsämbä. Elkeni «Sügüselaul» taht viil kimmäle tegelemist. Eelä (31. urbõkuul) proovin võtsõmi läbi «Varjoliidsi puiõ all» ja «Nõnda lauluga ma lähä». Kas miihi oll’ valla segäkuuri rassõ saia? Kae, imelik jah, et es olõ rassõ. Võti umast Noorte Meeste koorist ka paar-kolm miist appi. Meil laul Tilsi kooli direktri, latsikodo direktri, spordiklubi iistvõtja jt. Om viil miihi, näütüses üts näütetsõõrist. Muidoki, miihi ooda iks viil mano. A kõgõ inämb olõs soprani poolõ naisi vaia. Olt segäkooriga rahul? Või väega. Nä tahtva laulda. Ja julgusõ üldä, määne lugu miildüs. Vai hoobiski, et seokõrd oll’ hää pruuv. Meil om sääl häätahtlik olõminõ. Ega hää hindätundminõ om muusiga man ülepää väega tähtsä. Koorijuht piät andma lauljalõ, a taht esi kah midägi vasta saia (naard). Säänest häätahtlikku vastakajja, nigu saanu olõgi. Kuis Põlva maakunna nuuri miihi kooril lätt? Sügüse saa meil säidse aastat kuun oltus. Mõnõ mehe olõmi ilda aigu mano saanu – Põlva ütisgümnaasiumist ja Kanepi puult. Lauritsa Piitre pildi vallategemisel Võrol Kagukeskusõn laulimi paar lihtsät luku. Pruuvõ teemi päämidselt Vana-Koiola kultuurimajan vai Põlva muusikakoolin. 12. mahlakuu pääväl om Kambjan naisandsamblidõ päiv, sääl annami kontsõrdi. Pallõldi, et mi kimmäle ka tütrikkõ tandsutama jääsi – tuu oll’ õkva eräle palvõ (naard). 13. mahlakuu pääväl om Moosten Põlva maakunna poissõkoori 5. aasta juubõl. Olõmi sääl, niiüldä uma noorõmba vele tähtpääväl, külälisesinejä. Määne võrokiilne laul suurilõ poiskõisilõ kõgõ inämb miildüs? Ütehelülist «Haani miist» om hää laulda, tuud kõik tiidvä. «Kuionu puu» tull’ kah häste vällä. Näile miildüse säändse kipõmba ja lustilidsõmba luu nigu «Mi herr», midä pidol laulami üten Võro nuuri miihi kooriga. Kas Põlva ja Võro maakunna piir um kuikimuudu tunda? Um põhjust arvamiisil, et Põlvan ei tulõs Umast Pidost midägi vällä? Ma taad piiri tunnõ-i joht. Ma kõnõlõ võro kiilt niisama pall’o Põlva kandin ku Võro puul. Määnestki vaiht olõ-i. Tulli õkva täämbä (1.04) Põlgastõst, tei sääl naisandsambliga pruuvi. Muidoki mi kõnõlimi õnnõ võro keelen! Taasama Uma Pido köütki viil inämb kõkkõ taad võrokeelist piirkunda kokko. Kuna kolmas Uma Pido miihikoori üldpruuv um? 27. mahlakuu pääväl. Iks Kandlõn saami kokko. Tunnus, et kõigil om joba sääne pido uutmisõ põnõvus seen. Naa «mehe mõtsast» omma väega tubli. Ku kiäki taht, et timäga eräle tegeldäs – ega dirigendel tuu vasta midägi olõ-i. Miä esi tunnõt, ku võro keelen laulat? Mul nakkas latsõpõlv silmi iin juuskma. Lämmi nakkas hingen. Tulõ miilde uma Raistõ maakodo, kost peri olõ. Küsse Allasõ Tiia   Määri Andres •Umal Pidol juhatas luku «Kuionu puu». •Juht Vana-Koiola kultuurimajja, Põlva maakunna nuuri miihi kuuri, Laheda valla segäkuuri •Avitas Põlgastõ naisiandsamblikõist •Oppas Põlva muusigakoolin klavõrisaadõt, improvisatsiooni ja solfedžot             Uma Internetin   Võro-Eesti sõnaraamat!!!       Uma Lehe sõbõr!