Nummõr' 59
Mihklikuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Inämb võro kiilt kuuli
  •  
  • Sillaehitüsega lõppi tülü tii peräst
  •  
  • Tüüvihkõ piä-i ostma
  •  
  • Abis latsõvanõmbilõ
  • Elo
     
  • Mõtsamar'a maiguga viinamari
  •  
  • Taiva-Jaani aidakõnõ püsüs õks viil Lüütsepän
  • Märgotus
     
  • Rehema Aune: tervüsevika tulõ kaia inemise, mitte paprõ päält!
  •  
  • Peris-hektar ja PRIA uma
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Rehema Aune: tervüsevika tulõ kaia inemise, mitte paprõ päält!
     
     Vahtsõliina tohtrõ Rehema Aune (34) olõ-i esi joht võrokõnõ, a tiid pall'o võrokõisi tervüsehätist ja mõist paiklikkõ inemiisiga ka näide uman keelen kõnõlda. Aune eläs joba ütsändät aastat üten võrokõsõst mehe ja latsõga Miikse kandin mõtsu seen ja taha-i säält ei liina ega vällämaalõ är pakõ.

    Kas olõti Vahtsõliinan ainukõnõ tohtrõ?
    Rehema Aune vällämaalõ tohtrõs lää-i. Olõ-i, mul om hää kolleeg' Seimi Ilvi. Katõ pääle om meil nimekirän 1800 inemist. Ma käü viil Tarton tüül, oppa tudõngit, ja Ilvi om pendsi pääl – nii tulõ meil katõ pääle üts' nimekiri. Olõ puul' nädälit siin,
    puul' nädälit Tarton.
     
    Määntside hätiga inemise ti mano tulõva?
     
    Nigu iks: liigõssõ omma haigõ, kasvajit om pall'o, om süämehäti, korgõt vererõhku. Mõni taht lihtsähe kõnõlda. Päävän käü 20–25 inemise vaihõl.
     
    Säänest sots'aal'tüütäjä tüüd tulõ sakõstõ tetä?
     
    Üts' asi om tuu tüü, midä tiit, et inemine tervembäs saassi. A tuu paprõtüü, miä om riigi puult ilma tassu masmalda pääle pant, tege külh meele mustas. Tuu om tuu tervüsevia (eesti k. puue) saatõkirä tegemine, egä inemise kottalõ 12 lehekülge. Nädälin tulõ säändsit tetä neli-viis' tükkü: 15 tunni tasulda tüüd man!
     
    Naid paprit tervüsevia kottalõ küstäs vist peris pall'o?
     
    Jah, ku naabrinaasõl om, sis tulõ iks hindäle kah tetä. Riik' pahand'ki, et Võro ja Põlva maakunnan om 25 protsenti inemiisist tervüseviaga. Põh'a-Eestin om naid õnnõ katõssa protsenti. Meil om pall'o vanno inemiisi, a tuu olõ-i ainugõnõ põhjus. Kel iks vähägi muting man om, tulõ paprit tegemä.
     
    Midä piässi sis ette võtma?
     
    Muutma tuud kõrda, kuis naid paprit andas. A tuu, miä muutmisõs vällä mõtõld, olõ-i parõmb. Inemine piät nüüd kuus' lehekülge esi täütmä, a ega meil tuust tüüd vähämbäs jää-i.

    Tulõs tetä sääne kommisjon', kedä paiga pääle telli. Sis nimä kaesõ inemise üle ja otsustasõ, kas anda tervüsevia kottalõ papõr' vai ei. Vinne-aigu oll', et inemine esi käve komisjonin. Sis piäs man olõma sots'aal'tüütäjä, kiä sis kaes, ku pall'o inemiisil tõtõstõ api vaia om.

    Mi olõmi hindä meelest ausahe kirotanu, a mõnikõrd saa-i arvo, mille säändse paprõ perrä sääne otsus tull'. Ja mõnikõrd kuulõt bussin: ma lasksõ arstil tuu ja taa kirjä panda, papõr' kannatas kõkkõ! Mõnõlõ andas jäl nõrgõmb tervüseviga, ku tä pidänü saama.
     
    Olõti märk'nü, et võisi hoobis vällämaalõ tohtrõs minnä?
     
    Ei. Ma taha-i vällämaal ellä. Olõ kolm kuud Taanimaa pääliinan olnu ja edimädse nädäli lõpun tahtsõ kodo är.
     
    Kas arstipraktikan om ka nall'akat ette tulnu?
     
    Iks. Sai ütele kõnõldus, et saa-i eelektriravvi tetä, eelektri viissi kõik' kõndsa naha päält sisse. Miis' ütel': «Ma olõ-i must, mineväsuvõ käve ujoman!»

    Tõnõkõrd tahtsõ üts' daam teedä, et kuis timä hätä muial ilman ravitas. Ma ütli, et nii lihtsät asja tetäs üttemuudu nii Berliinin, Viinin ku Villändin. Peräst külä pääl kõnõl': «Tuu ull' tahtsõ minno Viini saata!»
     
    Aga kurbi juhtumiisi?
     
    Om iks, a noist taha-i kõnõlda. Egä kuulminõ om kurb. Eriti sis, ku noorõ omma kas kogõmada vai momendi mõttõ pääle är lännü. Sis iks mõtlõt, et mille tä es tulõ ja es kõnõlõ, vas't olõssi saanu avita. Vallan koolõs aastan viis'kümmend inemist – keskeltläbi inemine nädälin.
     
    Kas inemise tulõva tohtrõ mano, ku om joba liiga ilda?
     
    Inämb tulõ ette, et inemine murõtsõs liiga pall'o. Ilda tuldas sis, ku tõbi om sääne: vahepääl iks lätt süä kur'as ja ku asi väega hull olõ-i, lää-i tuuperäst tohtrõ mano. Ja lõpus selgus, et maon om halv haigus seen.
     
    Kas teil om kah nii, et inemise osta-i kõiki rohtõ vällä, midä näile kirotati?
     
    Mõni ütles ausahe: rahha olõ-i, saa-i rohtu osta. Küsüs, et käü Vinnemaal, kas äkki säält saa midägi odavambat? A mõnikõrd lövvät retsepti prügükastist.

    Kolm aastat tagasi vapust' minno, ku haigõkassa tekk' aruannõt, ku pall'o om mi kirotadu soodusretsepte iist rohtõ vällä ostõtu. Mi ollimi piä kats' kõrda inämb retsepte vällä kirotanu, ku haigõkassalõ vällämasmisõs joudsõva! Ma mõtli, et vas't egä kümnes, a tulõ vällä, et piä poolõ ei osta ummi rohtõ vällä.
     
    Ku pall'o lätt haigil kuun rohtõ pääle rahha?
     
    Ku om liigõssidõ man hädä ja vererõhuga jamma, nigu tavalidsõlt om, sis nii 200–300 kruuni. Mõnõl ka 500 ja rohkõmb.
     
    Kas inemise omma haigõmba, ku kümme aastat tagasi?
     
    Vas't olõ-i, õnnõ inemise jääse vanõmbas, nuuri om veidemb. Ma olõ tähele pandnu, et nii kuulmisõ ku sündümise käävä meil külli kaupa. Ku üten valla otsan om häti, sis kõrraga pall'o. Ja latsi sünnüs ka kõrraga üten paigan. Vähä näid om, saa-i ütte kõrralikku klassitäütki kokko.

    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Säänest kalla muialt saa-i!

    Kiränik Kauksi Ülle kitt üten Ilvesse Aapoga Räpinä latikat (Sirp)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!