| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Puigal tege vigurit euro-seto üten ummi sõpruga | | | | Valpri Liina |
| | | | | | Kõgõ iin Puiga näütemängutsõõri ainukõnõ miis Lissmanni Mart, takan (kuralt) Raudnõmmõ Valli, Taaberi Maret, Vijardi Külli, Jakobsoni Tiiu ja Rannula Anneli. | | | | |
Joba pia säidse aastat käü Puiga koolimajja kokku seltskund, et sääl tükke tetä. Nuu tükü omma tiatritükü, midä Puiga rahvamaja näütetsõõr Puigalasõq hindä rõõmus ja päältkaejidõ meelehääs opp.
Algus tetti 2001. aastal väikeisi nal’atükkega. Järgmäne aasta oll’ julgust joba suurõmb tükk ette võtta: Kitzbergi Augusti «Kolm suuvi» – lugu tuust, kuis ahnus inemise är tsurk. Võro kiilde avit’ näütemängu panda Reimanni Nele. Läts’ nii häste, et puigalasõ saadõti Pärnuhe üleriigilisele näütetsõõrõ festivaalilõ.
Näütemänguseltskunnast:Rannula Anneli (39) om opnu Vanan-Antslan, kon miildü ka näütemängu tetä. Tüükotusõ perrä kokk Võrun majan, mille külen silt «Õlle 17».
Taaberi Maret (51) sai koka paprõ Talina koolist, a rohkõmb kandnu huult eläjide ja näide nõnaedidse iist.
Raudnõmmõ Valentina vai Valli (65) ütel’ hindä tutvustusõs, et om vanaimä ja vanavanaimä. Valli om olnu iks muiõ ammõtidõ pääl kah, nigu näütüses postikandja.
Jakobsoni Tiiu (65) oll’ tüül latsiaian. Ku tä pensi pääle ja är kodo jäi, lei näütetsõõriga kampa. Latsiga tull’ vahel nigunii üten mängi.
Lissmanni Mart (61) om ainumanõ miishing seltskunnan. Kööri talu peremiis. Võru tehnikumin opnu ravvatüüd, a ei jää hättä ka puutüü man. Ku lava pääle om vaia midägi ehitä, tulõ Mart appi.
Kuvvõs om rahvamaja juhataja Vijardi Külli (47), kiä tükü püüne pääle sääd ja muusikalidsõ poolõ iist huult kand.
Miildüs tiatrit tetä võru keelen
Näütetsõõr Puigalasõq om huvitav viil tuuperäst, et mängitas võru keelen. «Meile miildüs ja tulõ vällä kah,» arvasõ tegeläse.
Külli om lava pääle säädnü tenukirä ja muu tunnustusõ, millest või vällä lukõ: näütetsõõril om peris häste lännü. Võrul maatiatridõ pääväl ja tõisil ülesastmiisil kodukandin saias näist arvu kah, õnnõ Pärnu festivaalil läts’ tõlki vaia. Hääs iinkujus om Võru tiatriateljee ummi võrukiilside näütemängega.
Egä aasta om vällä tulnu tükk. Viil üts muinasjutulinõ lugu om olnu «Vaenõlats ja talotütrik».
Kõik tõsõ pääle Tiiu omma algusõst pääle kuun käünü. Tiiul lätt parhilla kolmas aasta.
«Küsse Mareti käest, kas ma Krõõda ossa saa, ku tulõ. Ma olli Kolepi koolin lava pääl Krõõta mängnü. Maret ütel’, et Krõõta meil õkva vaia omgi!» kõnõl’ Tiiu umast tulõkist.
Jutt om Lutsu tüküst «Vanad lood Sirgasmäelt». Tuulsamal 2006. aasta suvõl tähüstedi Kubijal laulupidoga Võrumaa laulupitõ 125. aasta juubõlit. Sinnä pidolõ olli puigalasõ – Pliuhkam uma andsaga perrega – pallõldu laulõ-tandsõ vahepääle rahvast lõbustama.
Häste läts’ 5. maatiatripääväl minevä aasta Seeba Helduri tüküga «Euro-seto». Pääle näütetsõõri tunnustõdi viil pääosalist Lissmanni Marti, vanna MTJ-i «roostõn riistaga» jot’at, ja külänaist mängnüt Rannula Annelit.
Timahavvanõ tükk kand nimme «Mille nii um». Tuu käsikiri om peri 2000. aasta Võro seldsi näütemänge võistlusõlt. Tuu om võrukiilne etendüs säitsme pildiga. Naabrinaasõ – Meeta (Jakobsoni Tiiu) ja Katri (Rannula Anneli) – saava aastalõpun kokku ja arotasõ sõna millennium tähendüst.
Vigurit tetäs ja nall´a saa kõik aig
Vahtsõt tükkü mängiti Jakobsoni Tiiu juubõlil urbõkuu edimädsel pääval. Tuu pääväga naas’ ka tiatrikuu pääle.
«Eederi jõimi kah är,» kitt Tiiu kavala näoga. A tulõ vällä, et juuminõ oll’ viguri tegemine. Maret lask’ saalin salguisi läbi pritsi eederit, et ehtsä hais tekütä.
Nii taa näütetsõõri elo käü, läbi naaru ja nal’a. Egäsugumast nall’a om olnu. Misson läts’ Lissmanni Mardil meelest, miä üldä. Läts’ lava taadõ ja küsse Külli käest perrä.
Puiga latsiaian mängiti seo aasta tunnõdu laulu perrä säetüt näütemängu «Põdra maja», kon pääle jänese ja põdra oll’ viil eläjit, puudus es olõ ka kuri jahimiis. «Latsilõ väega miildü,» om ütine arvaminõ.
Päält kodopaiga om mängit Parksepän ja mitu kõrd Misson, muialgi. Om käüt pidoõdagit, küläpäivi vai juubõlit piten. Udsali turismitalun mängiti välän:külm ilm pand’ hamba suun plagisõma.
Puiga näütemänguseltskunnal om murritki.Vijardi Küllil om suuv: kas lövvüs maakunnan säändsit inemiisi, kes kirotasi näile lühkeisi võrukiilsit näütemänge, kon es olnu pall’o osatäütjit?
Timahavva om kolmõ maakunna – Võru, Põlva, Valga – ütine maatiatripäiv Varstun 13. mahlakuul. Hoiami sis päkkä ka Puiga rahvalõ!
| | |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/1330.jpg&h=241&w=297","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=297,height=241"))
