Nummõr' 59
Mihklikuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Inämb võro kiilt kuuli
  •  
  • Sillaehitüsega lõppi tülü tii peräst
  •  
  • Tüüvihkõ piä-i ostma
  •  
  • Abis latsõvanõmbilõ
  • Elo
     
  • Mõtsamar'a maiguga viinamari
  •  
  • Taiva-Jaani aidakõnõ püsüs õks viil Lüütsepän
  • Märgotus
     
  • Rehema Aune: tervüsevika tulõ kaia inemise, mitte paprõ päält!
  •  
  • Peris-hektar ja PRIA uma
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Mõtsamar'a maiguga viinamari
     
    Saarõ Evar
    evar@wi.werro.ee
     
    Üts'päiv ku külm ja vihm meele mõrus teivä, tull' tahtminõ siist kohegi är saia. Kohegi, kon sügüse viinamar'a valmis saava ja verrev vein' ihu lämmäs lüü. A es olõki vaia kavvõdõ minnä, Pruuli Kaskal Vaabina ja Kurõnurmõ vaihõl kasussõ kotun viinamar'a!
       
     Kaska Jüri sais viist läük'vä muru pääl ja pumpas autukummi. Pand sõs kompressori saisma ja nakkas villäkoristusõ kottalõ küsümä. Ei, ma ei tahaki täämbä villäkoristusõst juttu tõugada, hoobis viinamarjust. «Sõs tulõ Liiaga kõnõlda,»
    Kaska Liia uma kõgõ vanõmba viinapuu varsi vaihõl. naaratas Jüri ja kuts tarõ manu.

    Kaska Liia (59) om peri Meremäe vallast Seretsüväst. Huvi viinamarju vasta tull' täl
    Räpinä aiatüükoolin kävvün. «Kivistiku Jaan oll' kursusõveli, timä om jo nüüd päämine viinamarjuga tegelejä Eestin. Ku ma Räpinäl käve, olli sääl joba viinamarja olõman. Egas mi viinapuu külest sõs üttegi marja võtta es tohe, a nigu määnegi kipõn' jäi külge. 20 aastat tagasi, ku seo klaas'maja valmis sai, tõi Jaani käest edimädse neli pistikut. Seo ‘Alfa’ om tuust aost alalõ püsünü,» kõnõlas Liia.
     
    Talu edimäne viinapuu täüt är poolõ suurõst klaas'kasvuhuunõst, tä tüve omma joba mitmõ sõrmõ jämmüdse. Huul'malda külmäst suvõst om viinapuu sinidsit mar'ats'aukõ täüs. «Tast om joba suurõmb jagu är võet, kogosaak' tulõ vas't sada killu,» vabandas pernanõ. Viinamar'a omma suuri mustikidõ muudu ja tulõtasõ ka maigu poolõst mustikit miilde. Poodiviinamarju muudu olõ-i sukugi. «‘Alfa’ omgi erilidselt vürdsidse maiguga,» seletäs Liia.

    Viis'kümmend sorti

    Liia aian või nätä viitkümmend sorti viinamarju. Egä sort' om esimuudu maiguga ja saa valmis esi aol. Mõnõl lätt häitsemisest valmissaamisõni 55 päivä, tõsõl 100 päivä. Ku om hulga sortõ, saa terve suvõ ja sügüse marju maitsa, edimädse kasvuhuunõmar'a tulõva aprilli lõpul ja viimädse välämar'a nakkasõ nüüd valmis saama.

    Häitsemiseaignõ krõpõ külm võtt' timahavva suurõmba jao väläviinamarjust är. Õnnõ keldre saina veeren omma kobara külen ja pindre pääl kah mõnõ ütsigu. «Kilemaia ei saa kah küttä, sääl ma pästse nigu jõudsõ, esiki viikiitjä oll' mängu võet lämmä tossu tegemises. Tuu om kõgõ hullõmb, ku näet, et joba om saagiluutust, a üükülm tõmbas kriipsu pääle,» kõnõlas Liia. Talvõkülmäst olõ-i suurõmbat hätä. Väläviinapuu lask tä talvõs ligi maad ja katt kuusõossõga kinni. Kasvumaja viinapuid lumi ei kaidsa, a ei tii noilõgi külm liiga. Inämbüs Eestin kasuvist sortõst om peri Vinnemaalt. A nüüd om sisse tulnu ka hulga Ameeriga sortõ. Ja näütüses Lätin arõtasõ fanaatigu peris paigapäälsit sortõ, miä meil kah häste kasussõ.

    Kas viinapuu om puu?

    Viinamarja omma Pruuli-Kaska talulõ väikest viisi äris kah, õks käüdäs laatu pääl istikit möömän. Sügüse om hää, sõs omma mar'ats'augu näütes üten, inemine saa valli, määntside marjuga viinapuud tä umma koduaida taht. Maitsa andas laada pääl marju õnnõ tõsidsõlõ ostjalõ, muidu saassi nuu kõrrapäält otsa. Muu müüdekäüjä sõs osatasõ Liiat ja Jürri: «Teil olõki-i peris mar'a, vahast mulaasi õnnõ, Vanõmuisõ rekvisiidilaost võetu. Lats'ki tiid, et mii maal viinamar'a ei kasu ja valmis ei saa.»

    Kaska Liialõ tege murõt, et müüdäväl viinapuu istikul piät olõma pass', nigu egäl tõsõlgi puul. Tuu pass' om suur' kriit'paprõst lipak, miä kõlbas vas't uibu külge köütmises, a mitte viinamar'aväädi külge.

    Suurõmb jagu Kaska-rahva viinamarjust maidsõtaski niisama är. «Sünnipääväle läämi, sõs võtami iks üten, taa jo parõmb ku tort',» kitt Jüri. Ku mõni sort' valmis saa ja inämb marju är süvvä ei jõvva, tege Liia ka veini. A mitte suurtõ pudõlilõ, hariligult iks kolmõliitrilistõ purki. Suurt ärri mi maa viinamarjuga pistü ei panõ.

    Ummõtõ lövvüs inemiisi, kiä uskva, et põh'amaa viinamar'a pästvä viil maailma. Asi om tuun, et viinapuu tuut mitmit kolesterooli maha võtvit ja süämehaiguisi vasta avitavit ainit. Verevä veini api süämehaiguisi ärhoitmisõs om jo ammust aost tähele pant. A mi kliiman kasuja viinapuu tege noid ainit viil kümnit kõrdu rohkõmb ku lõunamaa viinapuu.

    Kõgõ tähtsämb noist om resveratruul. Ja tuud kraami lövvüs nii marju ku varsi seen, opi tuud õnnõ säält vällä võtma. Sakun parla proovitas ja uuritas, määndse sordi kõgõ rohkõmb resveratruuli tuutva. «Kivistiku Jaan, ku sügüse viinapuid tagasi lõikas, pand kõik' varrõ sortõ kaupa erälde ja Saku mehe veevä nuu minemä. Mul sai kah minevä sügüse paar' sällätäüt varsi, kõik' viidi minemä,» kõnõlas Kaska Liia.
    Põh'amaa viinamar'akasvatus om viil tuust hää, et haigusõ ja vainlasõ olõ-i taha viinapuulõ perrä jõudnu.
    Kõgõ rohkõmb kurja tegevä marjulõ hoobis hüürläse. Ku süküs tulõ, nakkasõ ka hiire mar'amahla limps'män käümä.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Säänest kalla muialt saa-i!

    Kiränik Kauksi Ülle kitt üten Ilvesse Aapoga Räpinä latikat (Sirp)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!