Nummõr' 150
Paastukuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Küläpillimehe Oravil
  • Uudissõ
     
  • Sünnüpäivi ei olõ – tävveste mõttõlda leht!
  •  
  • Oodõtas esitettüisi umakeelitsit laulõ
  •  
  • 8. näütemängu-päiv Puigal
  •  
  • Adamsoni-luulõvõistlus
  • Elo
     
  • Kimmäs tiatritükk
  •  
  • Vahtsõ ao pottsepp tege vahtsõt muudu ahjõ
  • Märgotus
     
  • Talurahva-tarkus ja eelektri
  •  
  • Kurvitsa Alo: Vahtsõliina vanaimä and’ mullõ väega pall’o
  • Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Talurahvatarkus ja eelektri
     
    Tuulõenergiä jääs pidämä mõttõviie taadõ
     
      
     
    Saarõ Evar, märgotaja  
      
    Mis mõttõga meil taa aadomijaama jutt jälleki üles võeti? Om jo selge, et tuud ei tulõ. Eestil olõ-i nii kõvva riiki ja sõaväke takan nigu Soomõl, kiä ummi aadomijaamu iist ka sõs vastust kanda või, ku ökokatastroofi ilma pääl möllämä nakkasõ vai Vinnemaa mi kõrval kinkagi kolmandaga sõtta piäs püürdmä.

    Soomõ majandusõ üts nukakivi om aadomieelektriga ravva sulataminõ. Esihindäst om tuu muiduki kimmäs värk, mürkü (teräst) ja massinit lätt ilman iks vaia.

    Aadomieelektri ja suurõ tüüstüse ütiskunnan saa ka egä ütsik inemine märki eelektrist nigu ravvasulataja – tulõ tüüst kodo ja tsuska stepsli saina. Hindäl tõmba juhtmõ vällä. Tuu kümme protsõnti eelektrist, midä suurtüüstüs är ei pruugi, om iks kõgõ olõman.

    Eestin ravvasulatajit olõ-i (pääle noidõ, kiä lahkiminejit pliidiraudu valava), a märkmine om iks suurõtüüstüse aost peri. Tuulõeelektri pääle ei saabõv luuta, selle et tuul kõikaig ei puhu.

    Egäsugunõ arutaminõ lõpõtõdas är kujundiga, et mis sõs saa, ku kesktalvõl külmäl aol äkki tuul vaiki jääs? Tegeligult om vist iks mõistlikumb märki, mis saa sõs, ku tuul jääs vaiki suvõl, ku eelektri ja keskkütte kombijaamu tüün hoita ei massa.

    Sõs piämi mi koskilt muialt kallist eelektrit ostma. Soomõ tuumaeelektrit näütüses. Euribori hüplemisest stressi aetulõ kodulainu-inemisele om vastavõtmalda Nõlvaku Raineri märgutus, et tuulõeelektri hind piät olõnõma tuulõ kõvvusõst:om tuult veidü, sõs rehkendäs automaat ka hinna korõmbas.

    Tegeligult või tuust peris peenükese süsteemi vällä märki. Teedüs parajalõ masvast hinnast lätt traati piten edesi ja tõnõ automaat, minka võit panda stepsli ni sükävkülmä vahelõ, klõpsas sükävkülmä kooni ütes üüpääväs takast är. Vai nii pikäs aos, nigu sa esi olõt arvanu ja nuppu käändnü, et tä sul sulama es lännü. Üüpäävä joosul om arvada ka tuul jälkinä puhkma nakanu ja eelektri hind normi lännü.

    Säänesama märgotus võissi esihindäst tüüle naada ka puhta energiämajandusõga riigi tüüstüsen: ku eelektri hind om aoldõ kallis, pandas paprõpuuveski ja väetüsevabrik saisma. Ku tuul puhk ja eelektri om otav, pandas laonõstuki aku laatma.

    Kahjus om sääne ettekujutus tüüstüsettevõtja jaos parla nigu hirmuunõnägu. Kalkulatsiooni ei piä inämb paika, mõni tähtsä leping või täütmädä jäiä ja tävveste võimalda om ka kõrralda, et nii ku tuul maaha jääs, kargas vällä huuldusbrigaat, kiä nakkas saismapantuid massinit parral aol putitama. Kost tä kargas, kübäräst vai?

    Põllumiis muiduki muigas säändse halina pääle, selle et timä om kõgõ pidänü ilmaga rehkendämä. Ilma perrä piät säädmä uma nädäli tüüd esiki nüüt, kon saak päämidselt naftast tettüst väetüsest tulõ, mitte õigõ kaari tuulõst külvüpäävä hummugu.

    A vannust peremiihist kõnõldas iks, kuis nä kesküüse hobõsõ ette panni, ku savikundi harimisõs valmi olli vai õigõ kuuga kavva oodõt linakülbmise tuul puhkma naas’.

    Esiki ullikõnõ tuulas’ rehevärjide pääl villä sõs, ku tuult oll’. Tuulõkivi pääle minti tuulõga ja vesiveski pääle sõs, ku jõõn vett oll’.

    Või peris usku, et 21. aastasaa tõnõ puul tuu üten säändse luudusvara puudusõ, et ka tüüstüsen naatas märkmä vana ao talumehe muudu, kiä uma ümbrüse luudusvara viimätseni är pruukõ.

    Olõ-i vaia mõtõlda, et sõs naatas trüküplaatõ hobõsõmassinaga lüümä, a pääga märkmist om külh vaia. Ku omma vällä märgidü ilmessümäldä ja küländ odava elektroonilidsõ or’a, kiä sullõ kõikaig märkü andva, kuis om parõmb tetä, sõs tulõ näid ka pruuki.

    Energiämajandusõ ümbresäädmine päärõhuga tuulõenergiä pääle om tehnilidselt joba võimalik, a tuu jaos tulõ kõgõl Eesti rahval talupoja mõttõviis miilde tulõta.

    Ku ütiskunda suunama nõsõnu pää tuud tunnistasi ja kerendäsi, võissi rahvas tuu esiki umas võtta, kuiki talupojamõttõviis ei olõ nii mukav ku uma ull’usõ pääle uhkõ prolõtaarlasõ mõttõviis. Raiskaminõ ja ull’us omma iks lihtinemisele kah kõikaig närve pääle käünü.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!