Nummõr' 150
Paastukuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Küläpillimehe Oravil
  • Uudissõ
     
  • Sünnüpäivi ei olõ – tävveste mõttõlda leht!
  •  
  • Oodõtas esitettüisi umakeelitsit laulõ
  •  
  • 8. näütemängu-päiv Puigal
  •  
  • Adamsoni-luulõvõistlus
  • Elo
     
  • Kimmäs tiatritükk
  •  
  • Vahtsõ ao pottsepp tege vahtsõt muudu ahjõ
  • Märgotus
     
  • Talurahva-tarkus ja eelektri
  •  
  • Kurvitsa Alo: Vahtsõliina vanaimä and’ mullõ väega pall’o
  • Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Vahtsõ ao pottsepp tege vahtsõt muudu ahjõ
     
    Nutovi Mirjam
      
     
    Urbaniku Peep ehitäs umma elämiste kaminat vällämaalt tuuduisi maakivve muudu kivvest, tõisilõ tege tä päämidselt vahtsõ ao moodu perrä element-ahjõ. 
      
    Võro liina miis Urbaniku Peep (41) om seo ilma aignõ pottsepp, kiä saa ütskõik määndse tüüga toimõ. Ahjõ tege tä vahtsõ ilma moodu perrä.

    Timä hindägi kodo om illos ja õkva om nätä, õt sääl olõ-i määndse tsoss-sepä käünü kätt pruuvmah, a miis esi om ummi kässi ja hingega kodo tennü. Parhilla omgi täl kaminaruumih kamina ehitämine poolõlõ. A ku tuu ütskõrd valmis saa, sis võiva külh timä kostilisõ kaia, õt kae, koh om uhkõ maakivvest laot müür ja kammin.

    Peep om uma ammõdi poolõst tehnik-mehhaanik. Mõnda aigu om tä eski Võro KEKin treiali ammõtit pidänü. Päält tuud sõit’ tä suurõ massinaga Moskva vaiht.

    Päält Moskva tüüd läts’ Suumõ tüüle. Sääl sai tä selges, kuis tetä element-ahjo. Päält tuud om tä noid tennü uma tuhat tükkü.

    Ku lihtsäle valla seletä, kuis tuu element-aho tegemine käü, sis taa om pia sama ku savikivvest aho tegemine, õnnõ innembi om kõik täpsele vällä mõõdõt ja rehkendet, kuis määne asi tulõ.

    «Ku seo tüü tett, tulõ valmis tetä aho osa (elemendi), miä omma umbõs nii suurõ, et üts miis jõud nä iks paika nõsta. «Ku koldõst ülespoolõ är saat, lätt tüü jo lihtsämbäs,» selet’ Peep säändse aho tegemise põhimõtõt. Tuu, ku kavva aho ülekopsaminõ (viimistlus) aigu võtt, olõnõs kundõ tahtmiisist: kõgõ lihtsämb om määnegi krohv pääle panda ja omgi olõmah.

    Aho pistüpandminõ käü kipõlt. «Mullõ miildü-i, ku ma piä kundõ man elämä nii nigu pottsepä vanast elli. Ma tahas üte-katõ pääväga uma tüüga ütele poolõ saia,» selet’ Peep, mink peräst tuu elementahjõ tegemine iks hää om. Hüä om viil ka tuu, õt elementahi om sama teküs ku vannaviisi kivi kivi pääle üles laot ahi. Sääl saa täpsele sammamuudu süvvä tetä ja tarrõ lämmistä ku vannaviisi tett ahoga, lihtsäle matõrjali ja tehnoloogia om muutunu.

    Vahtsõ mooduga ahi passis vahtsõhe majja

    «Tuu, ku häste sääne ahi vasta pidä, olõnõs iks pottsepäst,» ütles Peep, kinkal om uma firma OÜ Lämmi, koh tä om tarvidusõ perrä kas juhataja vai kraamja. «Ma olõ elementahjõ jo katõsa aastakka tennü ja kõik aho püsüse ja tüütäse häste. Vereväst savikivist tett ahi passis maamajja, a vahtsõhe elämiste passis rohkõmb elementahi.»

    Kõgõ tähtsämb om aho vastapidämise man iks tuu, minka ahjo köetäs. «Omma inemise, kiä palotasõ piimäpakkõ ja müüblijuppõ ahon – a taa lahk aho peris är,» jaga Peep oppussõnno, kuis hääd sõpra kotoh hoita. «Üts miis elli müüblitehassõ man ja timä kütt’ ahjo õnnõ müüblijääkega: liimpuit ja muu sääne kraam. Nii sai tä umast ahost katõ aastaga vallalõ, selle et ahi palas säändse kütmisega tükes. Kile ja plastmassi palamiskraadi omma väega korgõ, a ahi taht rahulist kütmist. Olõ-i nii, õt topit aho silmini täüs, parõmb om paar kõrda puid mano panda.»

    Kütmises om kõgõ parõmb üts talv kuionu lehtpuu. Likõ puu tahmas, tahm jääs korsna ja ahosainu külge kinni, a ku lõõri om tahmadsõ, sis tuu lasõ-i lämmäl kivve sisse minnä.

    Peep kõnõlõs, õt parhilla saa eski säänest ahjo tetä, mink jaos piä-i mõtsa alt maakivve korjama. Omma olõmah maakivi muudu kivi, midä tuvvas Indiast vai Hiinast. Säändsest kivist tege tä esi ka hindäle kaminat ja tõtõst vaiht pall’o es olõ.

    Ahomeistri selet’, et kõik kivi, miä omma nurmõ päält tuudu, kõlba-i aho tegemises, selle et kraadi muutuminõ pand kivi lagonõma. Maakivvest ahjõ ja müüre saa muidoki tetä, a säändse tüü tegemine om Peebu meelest iks ilmadu vaiv. «Mu tsiht om tetä kipõlt, mitte nii, et pottsepäst saa pereliigõ,» ütel’ Peep viil üts kõrd. Ummõhtõ om ka element-aho puhul sama hädä ku muiõl. Ahi või naada mõrinõma ja lagonõma. Sammamuudu tulõ vuugivaihit likõs tetä ja kaia, õt liitmiskotusõ iks är kivistüse, mitte är ei kuio.

    Sama jant, mis taloahoga, om ka elementahoga. Ku iks ilm om väläh sant vai pall’o hää, sis või ahi naada savvu sisse ajama. «Tuu om nii, et ku ilm om külm ja hämm, sõs teküs korsnahe aurukork, miä lasõ-i savvul vällä minnä,» seletäs Peep. «Suvõl om vastapiten: korsna ots om lämmi ja sau jõvva-i säält läbi murda. Tuu vasta avida-i muu, ku tulõ hoolõn olla ja inne keskpääväst lämmind jo tuli pliidi ala tetä. A külmä ja likõdsõ ilmaga avitas, ku korsnajala seen aoleht är palota.»

    Ahomeistri ütles, õt ku inemine taht määnestki esierälist asja nigu vanna Vinne aho, sis om iks odavamb pottsepp hindä mano leeväle võtta.

    Vahtsidõ ahjõ tegemine om ka umajago kallis, nii uma 50 000 kruuni.

    «Ma ütle-i ilmangi, et elementahi om parõmb, vana kombõ eläse edesi.

    Müügistatistiga perrä müvväs Soomõn seonimaani savikiviahjõ rohkõmb ku elementahjõ,» om Peep lepliganõ. «Kimmäs om tuu, et mõlõmbat om vaia. Vana kombõ jääse, a vahtsõ aho kulusõ kah är.»

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!