Nummõr' 150
Paastukuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Küläpillimehe Oravil
  • Uudissõ
     
  • Sünnüpäivi ei olõ – tävveste mõttõlda leht!
  •  
  • Oodõtas esitettüisi umakeelitsit laulõ
  •  
  • 8. näütemängu-päiv Puigal
  •  
  • Adamsoni-luulõvõistlus
  • Elo
     
  • Kimmäs tiatritükk
  •  
  • Vahtsõ ao pottsepp tege vahtsõt muudu ahjõ
  • Märgotus
     
  • Talurahva-tarkus ja eelektri
  •  
  • Kurvitsa Alo: Vahtsõliina vanaimä and’ mullõ väega pall’o
  • Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Kimmäs tiatritükk
     
    Rahmani Jan
      
     
    Niimuudu nä istva, küläpoodi takan. Perekurr (Jürisaare Eleri) prügükasti otsan, rullnokk-poiskõsõ Henn ja Marko (Trolla Agu ja Tagametsa Tarmo) ollõkastõ pääl. 
      
    Kõnõlõminõ om küländ rassõ asi. Lobajuttu või jo aia, a mõnõst tähtsäst as’ast kõnõlda om mõnikõrd õks väega rassõ. Võro tiatriateljee vahtsõnõ tükk «Räägime asjast» uur, mis asjust kõnõldas ja kuis kõnõldas ja määndse nuu as’a omma.

    Tükü jaos omma tähtsä egäsugumadsõ matõrjaali. Minkast om üts vai tõõnõ asi tettü. Näütüses, minkast om tettü Eiffeli torn. Noidõ mõttõlda tiidmiisi ja asju matõrjaalõst kõnõlõmisõ varjo jääse tähtsämbä jutu: kuis kinkalgi lätt, kuis tä uma tüü ja eloga toimõ tulõ. Noist asjust tiatritükün ei kõnõlda.

    Lugu esi om küländ lihtsä, või üteldä, et tsipa kergekene ja latsõlik. Ütest Võromaa küläst, kon kunagi om käünü üts punapää, kink perrä kõik külämehe poodi takan ollõkasti pääl istõn ikva, otsustasõ kats poissi är paeda. Är Tal’nalõ, säält viil edesi Helsingile ja säält Lapimaalõ. Vällämaalt saava poisi häid mõttit: nakkami ärri ajama.

    Ja kõik lättki kergele. Rahha tulõ, murõt ei olõ. Tuu ilosa pildi takast press hinnäst inemiisi sisse külh peris elo, sääne, kon ellojäämise iist tapõldas ja vussõrdõdas. A Võromaalt lännü poiss, kiä usk, et inemise omma hää, panõ-i tuud tähele. Nika ku om üte kõrraga, nigu näütemängun üteldäs, «peris persen». Lõpun koolõs päätegeläne viil ärki, jääs ehitüsmatõrjaalõ ala ja omgi vaga. A tuu ei olõki kurb lõpp, viil kurvõmb olnu, ku tä edesi elänü.

    Võro tiatriateljee tege õks väega hääd tiatrit. Etendüse omma inämbüisi lava takan, säändse tagatarõ-etendüse nii kitsamban ku laemban mõttõn. Tuu või olla tsipa harinõmalda, a saman ka hää, selle et näütemäng om õkva rahva silmi all, olõ-i korgõ püüne pääl. Kaeja saa niimuudu inämb ossa tiatritüküst, jääs, mink üle päält etendüse lõppu edesi märki.

    Tükün «Räägime asjast» jäi kõgõ parõmb tunnõ välläsäädjä Rei Leino mängmisest. Timä esä osa om mängit süämega, niimuudu, et jäit peris uskma. Ega kehväste kiäki es mängi, uma paiga pääl oll’ tiatriateljee «rassõkahurvägi» Tagamets-Käos-Trolla, näile oll’ viil neländäs mano tulnu Küti Marianne, kiä innemb kah tiatriateljee tüken mängnü. Hää mäng oll’ küläjoodikil (mänge Pai Piitre ja Jürisaare Eleri) ja noorõl kimmävaramaaklõril (Trummali Tauri).

    Mul om tunnõ, et perämädsel aol omma tiatriateljee tükü lännü tsipa lõbusambas. Tõsitsidõ asju mano saa ka tsirkust. Ku minevä suvõ lõpun olnun Castrozza-tükün oll’ peris tsirkusõetendüs seen, sis seon vahtsõn tükün om kah üts kinä tandsunummõr: kimmävaramaaklõri tands. Tege tujo peris hääs.

    Mis tan õks pikält targuta ja asjust kõnõlda. Tiatritükkü sääne kõnõlõminõ kodo ei tuu. Tuu om asi, miä tulõ uma silmäga perrä kaia.

    Ja ku mõista-i valli, määnest tiatritükkü kaema minnä, sis Võro tiatriateljee tükke kaeminõ om kimmäs hää valik. Pettä ei piäs kiäki saama.

    Tükkü «Räägime asjast» saa kaia viil seo kuu (tiatrikuu!) 19. 26. ja 27. pääväl Võro Kandlõ kultuurimajan.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!