Nummõr' 149
Küündlekuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Vana Võromaa sildi pandas vällä
  • Uudissõ
     
  • Võro tiatriateljee sai avvuhinna
  •  
  • Mehe, tulkõ tõsõlõ laulupääväle!
  •  
  • Nätäl aigu kirota «Mino Võromaalõ»!
  •  
  • Kaika suvõülikuul tulõ Kaikal
  •  
  • «Uma pido» kodoleht Internetin
  • Elo
     
  • Vabahussõda võrokõisi mälehtüisin: 3 juttu
  •  
  • Et latsõ saassi tundma umma Eestimaad...
  • Märgotus
     
  • Vesi sisse, tsolk vällä!
  •  
  • Kõivu Madis: pääasi, et inemise umavaihõl kõnõlõsi!
  • Kirä
    Vällämaalt
    Perämäne külg
     
     
    Kõivu Madis: pääasi, et inemise umavaihõl kõnõlõsi!
      
     
    Kõivu Madis (hääd kätt) Pulga Jaaniga juttu ajaman. 
      
    Üts kolmõst, kiä sai timahava Eesti Vabariigi kultuuri elotüüpreemiä, om kirämiis Kõivu Madis (78). Madis om süämega võrokõnõ: varrampa oll’ tä kõgõ Kaika suvõülikoolin, kõnõlõman vai kullõman, Tarton vidi Madis Võrovaimu seltsi, avit’ kokko säädä võro opiraamatit ja oll’ ekä muudu võro keele ja meele heränemise man.

    Perämädsel aol olõ-i Madist inämb rahva sian nätä olnu. Madis esi ütles, et ei jakku joudu. Uma Lehega kõnõlõmisõs võtt’ tä siski jõvvu kokko.

    Ku pall’o sa parhillatsõl aol kirotat? Kas egä päiv midägi?

    No mõnõ ria iks kiroda.

    A midä täpsembäle? Näütemängu vai mälehtüisi?

    Egäsugumast. Näütemängu mul külh parhilla ei olõ võet.

    A kumb sullõ hindäle inämb miildüs, tiatri vai kirändüs?

    Ei mõista üteldä. Mul dialoog juusk kipõmbalõ ku romaanikirändüs.

    A romaanikirändüsen om jo kah dialoog küländ tähtsä.

    No sääl mul dialoogi millegiperäst suurt ei tulõki.

    Kuis kirota hääd näütemängu?

    Toda sa külh mu käest teedä ei saa. Ma ei olõ üttegi hääd kirotanu, ma ei olõki õigõlõ näütemänge kirotanu. Ma olõ kirotanu dialoogi ja ku näid peetäs näütemänges, sis nä omma, ja ku ei peetä, sis nä ei olõki. Mul omma lihtsäle dialoogi, säändse jutu muudu dialoogi.

    Kost sa ummi katõkõnnidõ jaos matõrjaali saat, kas nuu omma kuultu jutu vai mõtlõt esi vällä?

    Nä tulõva egält puult. A pall’o om säänest, mis om nättü ja kuultu.

    Ku pall’o om kirotamisõ man api reaaltiidüisist?

    Toda ma külh ei tiiä. Ma ei olõ kirotanu ilma tuu abilda ja ma ei tiiä, kas tuu om avitanu vai ei olõ avitanu.

    Kas tuu, ku inemine tege mitund esi asja, näütüses kirotas, maal ja om viil füüsik, om hää, vai om parõmb, ku inemine om kitsambalt üte ala pääl?

    No ma ei tiiä ka toda jäl üteldä. Vast kitsambalt om parõmb, tuuperäst et mul om sääne tunnõ, et kõik as’a, mis ma tii, om kõik üts ja sama, õnnõ kujo om kõrd üts ja kõrd tõnõ.

    Kas mälehtämist om rassõ uuri?

    Nuu as’a, mis omma olnu inne 15. eloaastat, nuu tulõva kätte, ku veitkese vaiva näet. A mis jo ildamba om juhtunu, sis noidõga om nii, et noid ei saaki inämb kätte. Nuu omma mälust är kaonu. Tükü jääse alalõ, a midägi säänest pikkä jorru ei tulõ häste vällä inämb.

    Ku pall’o sa hinnäst täämbädse Eesti eloga kursin hoiat?

    Täämbädse Eesti eloga ei olõ ma sukugi kursin. Mul ei olõ jõudu aolehti ja žurnaalõ lukõ. Ja raadiot-telekat ei kae-kullõ kah.

    Võro kiil ja miil omma perämädse 20 aastaga inämb muudu lännü. Mis sa tuust arvat?

    Tollõga om nüüt nii, et kas tä om moodu-asi vai peris tõsinõ asi. Ku tä om tõsinõ asi, sis om tä tõsinõ asi ja tuu om väega hää, a ku tä moodu-asi om, sis ma pelgä, et tä kaos jäl är.

    Kuis sullõ hindäle paistus, om taa tõsinõ vai moodu-asi?

    Taa om üts ku tõnõ. Ma olõ tähele pandnu, et tetäs näütemänge võro keelen, tuu om mu meelest tõsinõ asi. Tuu hoit taad kiilt kõgõ inämb, kõnnõkiil om seen. Ja kõgõ parõmb olõs, ku koolilatsõ ja latsiaialatsõ kirotasi ja kõnõlõsi. Ku nä kõnõlõsi umavaihõl ja Kaika suvõülikoolin kah umavaihõl kõnõlõsi. Pääasi, et inemise kõnõlõsi.

    Küsse Rahmani Jan

     
    Kõivu Madis sündü 5.12.1929. Om füüsik, kiränik ja filosuuf. Vanõmba olli oppaja. Latsõn om tä muuhulgan elänü imä koton Põlva kihlkunnan Tännässilmän. Om kirotanu võrokeelitsit näütemänge, juttõ ja mälehtüisiraamadu.

    Koolin käve Valgan ja Tarton, oppõ Tarto ülikoolin füüsikat. 1961 sai füüsiga-matõmaatigakandidaadi kraadi. Tüüd om tennü TA füüsiga instituudin, om olnu analüütilidse filosoofia seldsi seminäri juhõndaja. 1994 oll’ Tarto ülikooli vapu kunstõ prohvõsri.

    Kirändüs:
    Edimäne trükün ilmunu teos om «Küüni täitmine», miä om kirotõt katõ pääle Runneli Handoga. Vahingu Vainoga katõ pääle om kirotõt romaan «Endspiel: Laskumine orgu». Proosaloomingu süämes om sari «Studia memoriae» (1994–1999). Viil om Madis avaldanu lühiproosat aokir’on, latsijuttõ, mälehtüisi, esseid ni artiklit filosoofiast, kunstist ja kirändüsest.

    Aastast 1982 om Eesti tiatriin lava pääle säet pia 20 Kõivu Madissõ kirotõt näütemängo. Võro kiilt om Kõivu Madis tarvitanu pall’odõn teossin. Pikembä võrokeelidse teossõ omma näütemängo «Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl» (kirotõt katõ pääle Lõhmussõ Aivoga), «Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga» ja mälehtüisiraamat «Kähri ker’ko man Pekril».

    Tähtsämbit näütemänge: «Küüni täitmine: Irvemäng kolmes vaatuses kolmeteistkümnele tegelasele.», «Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus: Näidend stseenides.» (katõ pääle Vahingu Vainoga), «Castrozza», «Tagasitulek isa juurde», «Filosoofipäev», «Peiarite õhtunäitus», «Stseene saja-aastasest sõjast», «Kuradieliksiir» (Hoffmani Ernst Theodor Amadeusi perrä), «Kui me Moonsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis keegi ei tahtnud osta», «Finis nihili: 20 stseeni proloogi ja epiloogiga».

    Kõivu Madis om Keedussõ Sulõviga katõ pääle kirotanu kats filmistsenaariummi: «Georgica» (1998) ja «Somnambuul» (2003).

    Kõivu Madissõ maalõst om tett mito vällänäütüst.

    Tunnustusõ:
    1994 riigivapi 4. klassi ordõn
    1997 ja 1998 Eesti Vabariigi kultuuri aastagapreemiä
    1998 Tarto Kultuurkapitali aastagapreemiä
    1999 Tarto Ülikooli audoktor
    1999 Eesti Muusikaakadeemiä audoktor
    2002 Eesti Rahvuskultuuri Fondi tenopreemiä
    2008 Eesti Vabariigi kultuuri elotüüpreemiä
    Läte: Wikipeediä
     
      
      
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!