| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Vesi sisse, tsolk vällä! | | | | Puhas vesi om külh hää, a tsolgimajandust tohe-i kah är unõhta! |
| | | | | | Tobrelutsu Peep, rohilinõ miis | | | | |
Viimätsel aol om kuulda olnu, et võrokõisi hüä plaan puhast vett saia om valla ja riigi abiga häste õnnistunu. Tuu iist tulõ kittä joba perämädse riigikogo Lõuna-Eesti saadikit, kes uma sälä kokko panniva ja Talinah selges teivä, kuis maaelo pästä.
Naati pääle kõgõ tähtsämbäst: märgotõdi vällä programm «Kaivotii», et puhast joogivett saasi egä talo ja majapidämine.
Tuu kistumalda õigõ plaan sai algusõ Võromaalt ja täämbä tetäs joba üle riigi tüüd, et jo seo vai järgmäne aasta noilõ, kes kõikaig maal eläse, puhast vett saasi. Olkõ tuu sõs salvkaiv vai puurkaiv, kas ütele perrele vai üts mitmõ pääle. Egätahes tege seo programmi laembasminek võrokõisilõ avvo. Väärt asi om käümä pant!
Aastit om kõnõld, kuis maainemise elo piät paranõma: et olõsi talvõl tii valla aedu, kuul valla ja kõrrah, Internet olõmah ja sama kipõ kui liinah ja nii edesi. Puhas vesi om üts tähtsämbit asju maal elämise jaos. Narr olõs jo nuuri maalõ tagasi kutsu, ku kaivo omma kuiva ja viivarustust olõ-i olõmah!
A kaegõ nüüt tuud, mis seo hüä programmiga üteh tulõ: kümne pere tegevä hindäle vahtsit salv- vai puurkaivõ. Hariligult tõmmatas kaivost ka survõtoro ja tarrõ tetäs viisüsteem.
Vii pruukminõ kasus, selle et nüüt sa vett kerembäle kätte ku innemb. Ja eski nuu inemise, kes abirahha ei saa, tahtva ellä sama mugavahe nigu eletäs liinah – misperäst piäsigi maainemine elämä kehvembäle ku liinainemine?
A kõnõlõmi nüüt raudraha tõsõst külest. Ku puhast vett kulus, sõs teküs piaaigu sama pall’o tsolgivett. A inne, ku suurõ hurraaga vett pöörütämä naada, piäs mõtlõma, kuis vett kokko hoita. Näütüses panda säändse kraani, mille viikulu om väikumb. Vai mõskõ hinnäst vii all, koh kraanil om ao pääle säet esisulgja.
Kõgõ suurõmbat kokkohoitmist and tuu, ku jättä tegemäldä vesivets ja tuu asõmõlõ säädi üts kimmäs kuivvets. Niimuudu saa vett kokko hoita kolmas- vai viiesosa vii kogokulust ja tsolgivii mustusõ osa jääs poolõ võrra veidembäs.
Tsolgi peräst tasus kõigil uma plaani üle kaia ja märgota, kuis är jättä liinainemiisi muud joogiviiga junni vestupotist alla loputaminõ. Jo 2004. aastagal oll’ Villändimaal Õisu mõisa sepikuah peldiguseminär, koh näüdäti egäsugumaidsi luudusõsõbralikkõ kemmerguvõimaluisi. Mõni noist oll’ ülepää edimäst kõrd Eesti inemiisile nätä. Kas nüüt olõsi-i õigõ aig säändene näütüs-oppus vahtsõst tetä? Allakirotanul om pall’o tiidmiisi ja näütämiseasjo.
Puhta vii majandusõ man omgi kõgõ rassõmb ja ohtligumb tuu, et tsolgiteema om kõrvalõ jäänü. Teedä om, et tsolgiviiga tegelemine om viil kallimb ja keerolidsõmb ku puhta vii saaminõ. Om külh säädüs, mis lupa majapidämise tsolgivett uma maa sisse laskõ, a ku silmädä, kuis om mi naabridõ suumlaisi säädüs, sõs sääl om käsk egäle majalõ (ka suvila) kõgõ ildamba aastas 2014 säädi kõrraligu tsolgiviisüsteemi.
Sääne kõrd ja käskmine tulõ varõmb vai ildamba ka meile. Tuuperäst taht ka tsolgivii kõrraldaminõ rahaapi. Tuuga tulõ viil üts asi: ku kohki viil kaivotüüd tetäs, sõs puhta vii trassi tegemisega üteliisi tsolgivii torrõ kaibminõ sama kopaga om odavamb ku aasta peräst vahtsõst telli.
Arvo saia om, et riigiga asjo aia om keerolinõ ja võtt aigu. «Kaivotii» programm om väega ilosahe käümä lännü ja näütäs, et inemiisile om säänest api väega vaia. A mul om suur palvõ nii riigikogo liikmile ku egätsugu ammõtnigõlõ: tagomanõ aig om vällä märki plaan, kuimuudu tsolgiviitorrõ ehitämise jaos sammamuudu rahaapi anda.
Moido mi piltligult üteldä lasõmi esihindäle päähä: võtami külh vett, a kohe ja kuimuudu tuu päält pruukmist luudusõhe jõud, om tiidmäldä. Tuuperäst om hädätarvilik vällä uuri kõik ütsigu majapidämise, koh om puudus vai vilets tsolgiviisüsteem. Ku mi tiiämi, ku suur om tsolgiviihädä, sõs mi tiiämi ka riigi käest api küssü.
| | |
|
|
|
