Nummõr' 148
Küündlekuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma Pido miihikuuri tull’ 70 miist
  • Uudissõ
     
  • Latsijuttõ võtja teedä!
  •  
  • Seto-ersa helütsõõr
  •  
  • Kodoeläjä ilma iist, ku mõistat pita
  •  
  • Kitsõkari sai tävvendüst
  • Elo
     
  • Eläjätohtrõl piät hää närvi olõma
  •  
  • Kostabi Helmutil om olnu 150 puhkpilliopilast
  •  
  • Jälle lugu
  • Märgotus
     
  • Taha-i prügümäke!
  •  
  • Hõrna Aare: ku nuur pidä hindäperrä olõmisõst, tulõ tä kodo tagasi!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Tormituul ei häödä tammõpuud
     
    Säinasti Enno
     
    Taa lugu om lühkü kokkovõtõ ütest umakandi mehest ja timä hallõst saatusõst.

    Timä nimi om teedä ja kotus kah, kon tä täämbädse pääväni eläs. A ma või tälle haigõt tetä, tuuperäst ütle: ei mälehtä!

    Umbõs tuul aol, ku vana Jossu oll’ joudnu kõrva pää ala panda ja Nikiita ruutpesilde kardokit maaha pand’, juhtu tollõ nuurmehega suur õnnõhtus, miä käänd’ tä elo hoobis tõistõ. Vannust võisõ täl olla umbõs 25 aastakka.

    Oll’ illos keväjäne aig. Miis tahtsõ naada ploomipuid ja uibit valgõs lupjama: tuu oll’ tähtsä tüü, minkast olõnõs ka suvinõ vai sügüsene saak. A et valmis lupja es olõ käeperäst võtta, tull’ naada toda valmis tegemä.

    Lubja tegemine näkk’ vällä niimuudu: kohegi anomahe panti kistutamalda lubi, sinnä pääle valõti külm vesi, tekkü nü keemiline vastasmõjo – kõik tuu kupatus naaú podisõma ja mulisõma ja lätú peris kiimä. Aig-aolt tull’ tedä sekä. Ku kiimine maaha jääs, võisõ naada lupja pruukma.

    Miis naaú kah lupja kistutama, a tä tekk’ veidükese võlssi. Tä tarvit’ korgõt ja kitsast anomat – pand’ sinnä «äkilidse kraami» sisse ja naaú vett pääle valama.

    Nigu tä sortsu vett är vali, hüpäú kuum lubja-segunõ vesi mehele vasta silmi. Hädä käeh, miä edesi?

    Mõsk’ külh silmi viiga, a tuu es avida, vaia kipõlt tohtrõapi. A kost tuud võtta, ku elät inemiisist kavvõl, mõtsanukah, telehvoniga saa-i kõlista, olõ-i autot, minka api otsma minnä.

    Pikapääle, mõnõ tunni peräst, sai tä iks tohtridõ mano, kiä saadi mehe edesi Tartohe, et pästä viil, miä pästä and.

    Lubi oll’ iks sarvkesta läbi palotanu. Tetti külh mito silmäoppi – istutõdi vahtsõt sarvkesta, a tullõm oll’ nullilähküne. Tull’ harinõda tõistmuudu eloga.

    Miis käve pümehide kooli läbi ja naaú kotoh harjo tegemä.

    Säält koolist ka üts nal’alugu, määne om har’ategemise tüüjärekõrd: «Kõgõpäält võtkõ karva peio, otskõ mulk üles ja sõs pankõ sisse! Karm värk!»

    Miis esi oll’ väega tubli – jäi esätallo, võtt’ naasõ, tulli latsõ, kasvat’ nuu suurõs. Puu- ja tiisläritüüd tekk’ tä jo inne õnnõhtust.

    Näi esi, ku miis oll’ tennü aknõraami pümmest pääst ilosamba ku mõni nägejä. Jo tä nii om – ku koskilt võetas, sis koskilõ pandas jäl mano. Luudusõn piät olõma tasakaal.

    Miis om optimist ja eläs põhimõttõ perrä: ikku-i tuud, miä lännü, a rõõmusta, miä jäänü! Mino avvustus timäle!

    Taa hiietamm jääs kavvas püsümä!

    Mis sa arvat?
     
     
    Vinnemaal hingämän
     
    Ruitlasõ Olavi, turist
     
    Puultõist nädälit tagasi kävemi naasõga Vinnemaal. Mõtlimi, et läämi kaemi üle kümne aasta perrä, kuis inemise eläse. Kaigi. Eläsegi.

    Võtimi turismiviisa ja ütel hummogul ollimigi massinaga Koidula piiripunktin. Eesti piirivalvja kai paprit, kai pagasnikuhe ja lask’ minnä. Euroopa Liit, siin om kõik umbõ lihtsä. Vinne piirist oll’ rassõmb üle saia, egäsugutsit paprit oll’ vaia täütä, migratsioonikaartõ, sõs pidi kõik är deklariirmä, kuiki meil midägi es olõ, sõs massimi veidükese tiimassu ja ollimigi Vinnemaal.

    Õkvalt põroti pendsojaama, selle et tuu tseier, miä mul kütte hulka näütäs, piaaigu inämb es näütä. Võti edimäst kõrda elon paagi täüs ja 10 liitrit kanistriga pagasnikuhe kah. Võti 98-t ja liitri hind tull’ veidükese alla 10 krooni. Viie minodi peräst ollimi Petserin.

    Aimi turu pääl paigapäälitside inemiisiga veidükese juttu ja sõs padavai rohopuuti. Mul om katstõistsõrmikun mulk, tohtri kirot’ tuu täüstopmisõs hääd rohto, a tuu mass meil 240 kruuni originaal. Ja tuun pakin om nii veidükese seen, et kuun lätt uma kats originaali är. Tuu tuus. Rohopoodin otsõ tuu hää roho vinne variandsi vällä ja hinnavaiht õks oll’ – üts originaal masú 20 ruublit. Mi rahan sõs vast katsa krooni ümbre. Nüüt süü näid. Tervüs om hää.

    Ilm oll’ halv, Petserin naa's ikäv ja põrotimi pikembält mõtlõmalda Pihkvalõ. Nii ku liina sisse saimi, panni miildsämehe sau ette. Näivä võõrast nummõrd.

    Mõtli, et no nakkas jama pääle, a es nakka midägi. Miilits oll’ viisakas, visa's nall’a ja and’ üte patugi andis... kai läbi sõrmi ja muias õnnõ. Mul sai kah õkvalt hää miil – ku häid inemiisi trehvät, sis õks saa.

    Lätsimi õkvalt Pihkva kremlihe. Väretin pakuti 300 ruubli iist ekskursiooni, a mi es taha. Mi mõistsõmi esi kah hinnäst juhti, mi olõ õs pümme, et pinni kõrvalõ vaia olõsi.

    Piletit kiäki es tahaki ja ilma rahalda saimi kerikohe sisse. Iinruumin müüdi pühäpilte ja tervestegijit salvõ ja tsilku, a ma es võta, ma olli sama häste ku terve – mul olli 8-kroonidsõ tableti joba alla neeledü. Peris tühju kässiga es tihka kah kerikohe minnä, ostimi sõs ilosa vahakündle ja pannimi kerikun üte suurõ pildi ette palama. Illos värviline pilt – imä latsõga.

    Mi proomõmi säänestmuudu olla, et olõmi kah vindläse, et olõmi uma jne, a tuu väega es õnnistu – näütüses kõrra üteldi spassiba pääle poodin palun.

    Poodin olli sama asa mis meilgi, õnnõ mõnõ asa massi nii veidü, et ma tahtsõ nä kõik är osta... ma tahtsõ viiekroonitsit relakakettit võtta, a naanõ es lupa, ütel’, et osta inne relakas. A ma es osta...

    Sõidimi Petserihe tagasi, teimi kluustrist pilti, annimi sandilõ leevärahha ja sõs õkva piiri pääle. No oll’ asi selgemb ja tagasi uma poolõ pääle saaminõ võtt’ veidemb aigu.

    Mul om joba vahtsõ viisa küsümine seen. Joba kisk tagasi. Eesti poolõ pääl om elo nii hääoluütiskunna muudu steriilses lännü, et meelele tege hääd vahel veidükese tõistmuudu hingädä.

    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Võlss rong

    Võromaa vanapapi sõit rongin Talinast kodo. Tii pääl tulõ rongi piledikontroll. «Kodanik, teil on tavapilet. Aga see siin on kiirrong, » nurisõs kontroll.

    Vanapapi lasõ-i säändsest jutust hinnäst sekä. «A kiä täl käsk nii ullimuudu kupata,» aja tä uma essümise rongi süüs.


    «Hiussõlõikaja» man

    Hruštšovi valitsõmisõ aigu säeti sisse vahtsõt muudu nuhklõminõ: kõrra ja säädüse vasta essünü saadõti kümnes vai viietõiskümnes pääväs kartsa. Noid, kiä lühkeist aigu kinnimajan miilt parandi, naati päävämiihis kutsma.

    Üten perren liina lähkün es tulõ poig üüses kodo. Lätú müüdä tõnõ päiv ja kolmas kah, poig iks es tulõ. Edimält imä ja esä es murõhta: täüsmehe asi, tiiä-i, kon tütriguga aelõs! A ku päält nädäli oll’ müüdä lännü, naaú kodorahvast suur murõ vaivama. Kümme päivä pääle ärkaomist astõ poig ussõst sisse. «Oi pojakõnõ, kon sa ummõhtõ nii hirmus kavva ollit?» küsse vanõmba ütest suust.

    «Kas ei näe vai – hiussõlõikaja man käve, » suurust’ poig, esi ilest’ pall’as pöetüt päänuppu.


    Tsiga maapaon

    Lats olli viil tuuaig. Pukin oll’ Hruštšov. Kommunism pidi peräle jõudma nii aasta-katõ peräst. Tuud sai lehest lukõ.

    Elokõnõ käve külh tsipa tõistmuudu. Maaperren es tohe eläjit rohkõmb pitä, ku normiga ette oll’ nätt. Egän laudan üts lehmäkunt, paar lammast ja tsiapõrsas kah.

    No mi perren juhtu külh tuu hädä olõma, et üts kesigukõnõ oll’ rohkõmb. Imä nuput’ sis vällä säändse plaani. Tsiakõnõ panti puuri ja viidi katsa verstä taadõ Antslalõ tädi poolõ maapakku. Suvõl es olõ täl liinan kuurin hätä midägi ja talvõs tuudi tsiakõnõ kodupahta tagasi.

    Panga Milvi

    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu:
     
    Hingämine kerembäs esitett aparaadiga
     
    Kae, ku sul om rassõ hingädä ja õhku ei jakku, sõs tulõ otsi noist hätist priis saamisõs võimaluisi. Mul naanõ ka ütel’, et sügüsedsel ja talvidsõl aol läävä neo kroonilisõ haigusõ hullõmbas.

    Kävemi sõs naasõga paarin rohopoodin säänest hääd hingämise aparaati otsman. A vot es olõ säänest.

    Pakuti õnnõ säänest, kohe topsiroho saat sisse panda ja ku aparaadi tepslihe tsuskat, sõs sullõ õhuga rohi suuhtõ surbutas. Tuu aparaadiga es olõ üten säänest anomat, kohe saanu hainatiid sisse panda.

    Ja nii tull’gi hindäl uma tarkus appi võtta.

    Ku kodo tullimi ja veidükese märgotimi, tekk’ mul naanõ säändse hingämise aparaadi veidemb ku viie minodiga valmis.

    Kuis tuu tegemine käü: tulõ võtta kolmveerändiline klaaspurk, sääne, mille ülemäne viir om umbõs poolõst purgist leika kujoga. Sõs tulõ võtta poolõslõigat poolõtõsõliitrine plastputõl. Ja omgi aparaat valmis.

    Noidõ sisemäidsi häti jaos võimi pruuki kardokakiitmise vett hingämises.

    Muidoki või olla ka mitmõsugumast rohotsäid, mis su sisekunnalõ hää omma.

    Hingämises valõt rohotsäi muidoki tossas kõvva. Tuuperäst tulõ toda plastpudõlit kõvva vasta purki pitsitä, sis ei päse tossunut vett lavva pääle. Muidoki või kausi vai taldrigu ala panda.

    Hingädä saa pudõli mulgust läbi suu. Mille seo aparaat hää om? Tuuperäst, et sa ei lää näost likõs, a hingät tossu õnnõ suuhtõ.

    Vanast pruugiti määnestki karda. Tuud saa es suuhtõ toppi. Oll’ vaia käterätt üle pää võtta ja sõs näoga karra kotsil auru hingädä. Läät õnnõ üleni likõs.

    Soovida väega taad vahtsõmbat hingämise muudu pruuki.

    Mandli Sulõv

     
    Kats lihtsät ja hääd pelmeenisuppi


    Kümne minudi pelmeenisupp

    Lasõ üts liitri vett kiimä. Lõika sisse sibulit ja tsipuda suula kah. Sõs panõ pakk pelmiine sisse.

    Ku pelmeeni jo vii pääle nõsõsõ, sõs panõ manu supiluidsatäüs ketšupit (väega hää saa Felixi terävä ketšupiga).

    Sõs nakka süümä!


    Pelmeenisupp aidviläga

    Lasõ vesi kiimä. Samal aol võit õli seen läbi praati põrkna- ja sibulatükükese (ma esi ei praadi, saa kah hää).

    Keedä sibulit, põrknit ja kardokit nii kavva, ku aidvili om pehme. Sõs panõ manu pakk pelmiine. Ku pelmeeni vii pääle nõsõsõ, panõ manu kats supiluidsatäüt ketšupit. Tsipakõnõ võidu võit kah panda (ma esi ei panõ).

    Kruusamäe Maimu

    Mis sa arvat?
     
     
    Pääleht
     
  • Uma Pido miihikuuri tull’ 70 miist
  • Uudissõ
     
  • Latsijuttõ võtja teedä!
  •  
  • Seto-ersa helütsõõr
  •  
  • Kodoeläjä ilma iist, ku mõistat pita
  •  
  • Kitsõkari sai tävvendüst
  • Elo
     
  • Eläjätohtrõl piät hää närvi olõma
  •  
  • Kostabi Helmutil om olnu 150 puhkpilliopilast
  •  
  • Jälle lugu
  • Märgotus
     
  • Taha-i prügümäke!
  •  
  • Hõrna Aare: ku nuur pidä hindäperrä olõmisõst, tulõ tä kodo tagasi!
  • Kirä
    Perämäne külg