Nummõr' 148
Küündlekuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma Pido miihikuuri tull’ 70 miist
  • Uudissõ
     
  • Latsijuttõ võtja teedä!
  •  
  • Seto-ersa helütsõõr
  •  
  • Kodoeläjä ilma iist, ku mõistat pita
  •  
  • Kitsõkari sai tävvendüst
  • Elo
     
  • Eläjätohtrõl piät hää närvi olõma
  •  
  • Kostabi Helmutil om olnu 150 puhkpilliopilast
  •  
  • Jälle lugu
  • Märgotus
     
  • Taha-i prügümäke!
  •  
  • Hõrna Aare: ku nuur pidä hindäperrä olõmisõst, tulõ tä kodo tagasi!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Eläjätohtrõl piät hää närvi olõma
     
    Nutovi Mirjam
      
     
    Paloka Piret (kural) lõikas sikal sarvi lühkümbäs, pernaanõ Merzini Anneli avitas hoita. 
      
    Et eläjätohtrõ uma tüüga ilosahe toimõ tulnu, piät tä mõistma umma aigu kõrralda. Vahtsõliina kandi eläjätohtrõ Paloka Piret (41) tuud mõist: kotoh om täl saina pääl tahvli, koh kõik päävä välläsõidu ilosahe kiräh.

    Paloka Piret eläs Vahtsõliina kerko lähküh. Ku Piret 21 sai, oll’ täl jo korgharidus EPAst käeh. Tä naaú sis õkva tüüle ja om täämbädses pääväs joba 19 aastakka jutti kodoeläjide «murrit» kullõlnu ja näid avitanu.

    Edimäidsil tüüaastil juhtu täl iks, et üts vai tõõnõ lahkõ olõmisõga võro memm kaivaú umma murõht. A noorukõnõ näüdsik es mõista tuukõrd viil võro kiilt väega häste, selle et oll’ eesti keele seeh üles kasunu.

    «Ütskõrd selet’ määnegi memmekene,et timäl omma eläjä är pärähtünü,» kõnõl’ Piret. «Ma es tiiä jälki, midä tuu «är pärähtünü» tähendäs. Küssü kah es julgu ja nii ma saisi sääl ja nooguti õnnõ üteh. Viil ildamba sai ma teedä, et tuu sõna tähend’ kehväs jäämist.»

    Tõõnõ säänesama jant sündü ütlemisega «eläjä omma är süttünü». Sis mõtõl’ eläjätohtrõ, et elläi om är koolnu. Ildamba sai hoobis selges, et är süttünü elläi om elolõ tagasi saanu elläi.

    Piretil om kats poiga: Artur (15) ja Mihkli (19), mõlõmba kangõ suusatamisõ huvilidsõ.

    Eläjätohtrõ tunnistas, et timä eloh olõ-i säändsit päivi, ku täl terve päiv peris prii olõsi. Kõgõ om kohki mõni hädäline, kinkalõ om kipõt api vaia. Nii paistus, et Piret õnnõ eläjidega tohkõrdaski. A Piret esi märk, et innekõkkõ om timä pia 20 aastakka siski imä olnu ja päält tuud eläjätohtrõ.

    Eläjätohtrõ om Piret kattõ piteh: ütest otsast om tä riigi eläjätohrõ, kiä tege Vahtsõliina ja Meremäe kandih veterinaarsõt kontrolli; tõsõst otsast om tä FIE, kiä käü välläsõidõl sääl, kohe kutsutas. Päält tuu om tä ka piiri pääl veterinaarinspektri.

    Teküs küsümine, et kas inemisel, kinkal nii pall’o tetä om, unõ ja hindä jaos ka aigu jääs?

    Ku üte murrõligu kitsõumanigu mano sõidimi, selet’ Piret: «Kõgõ inämb olõgi ma tuust arvu saanu, et inemisel piät paigah olõma tuu, miä om tähtsämb, miä vähämb tähtsä, ja tä piät mõistma umma aigu plaani.»

    Tuud Piret mõist, kotoh om täl saina pääl tahvli, koh omma kõik päävä välläsõidu kiräh. Piret om nigu Duracelli jänes: helkäjä ja krapsak, samal aol häste selge ja kimmä jutuga.

    Jahimehe käävä ummi pinne umblõmah

    Määnest tüüd eläjätohtrõ seo ilma aigu tege, mõista-i Piret peris täpsele üteldä. «Ku inemisel om eläjäga määnegi hädä, sis tä kõlistas. Näütüses nädälivaihtuisil käävä jahimehe ummi pinne umblõmah, jahih iks juhtus õgasugutsit õnnõtuisi.»

    Piret näge uma tüü man, et inemise kutsu-i niisama tühä aúa peräst eläjätohtrõt, inämb tulõ ette tuud, et kutsutas pall’o ilda.

    Ku pinil om rihm kaala kasunu, tulõ Piretiga ütlemist

    «Eläjä mõista-i jo kõnõlda. Tihtsäle näemi hätä sis, ku asi om jo suurõmb. Kurva juhusõ omma säändse, koh näütüses pini om kur’as lännü. Ku asja uuri, tulõ vällä, et pinile om rihm kaala sisse kasunu. Ma ei saa üteldä, et säändsel juhul eläjäumaniguga peris tüllü pöörä, a ütlemist või tulla külh.»

    Elläi olõ-i tuutmisõ massin

    Pireti jutu perrä mõistva inemise täämbädsel pääväl peris häste eläjät pitä, a iks tulõ viil ette ka säänest asja, et eläjät kaias nigu määnestki tuutmisõ massinat.

    «Pall’o arvasõ, et midä tuu elläi iks taht – haina ja vett,» kõnõlõs Piret. «A peris nii ei olõ – elläi taht ka mineraalõ ja suula ja hääd elämise paika.»

    Nii arvas tohtrõ ka tuud, et euronõudõ lautu jaos omma peris õigõ. «Muidogi om pall’o paprõmajandust, a tõõsõst külest piät neo nõudmisõ ja kontroll olõma. Lemmikeläjidega olõ-i nii pall’o murõt, a osa talomehe, kiä luutva häste kergele ja kipõlt tullu saia, tüküse är unõhtama tuud, et ku tahat saia, tulõ ka anda.»

    Eläjätohtrõl om hindäl kotoh kats pinni – Leo ja Betti. Viil minevä suvi oll’ täl ka kilpkunn, kiä oll’ Vinne aigu kõrbõmatka päält Eestimaalõ tuud.

    Vinne aigu es kontrollita nii väega, miä sul täpsele kotih om, es piä Piret umma vahtsõt lemmikut rõndo vaihõlõ topma, nigu tekk’ ilda aigu Vaariku Marta – avit’ katski lõigatust viianomast.

    Tuu kilpkunn elli tä man 25 aastakka, a suvõl lätú tä jalotama ja siiäni olõ-i tagasi viil tulnu.

    Piret tunnistas, et peris tuimas tä iks olõ-i viil muutunu ja ku elläi är koolõs, om täl iks hallõ. A hää närvi piät iks säändse tüü jaos olõma.

    Ku mi sikal (pildi pääl) kävemi sarvi lühkümbäs lõikamah, olli külh seol vaesõl eläjäl miljoni tundõ silmih.

    «Seo kah olõ-i õigõ, et ma tunnõ häädmiilt, ku saa kedägi avita. Ma olõ olõmah ja seo omgi tähtsä. Hää om tuu, et mu tüü tullõm om kõrraga nätä, miä viga nii tüüd tetä, ku unik perrä jääs,» kitt Piret umma tüüd. Om esiki juhtunu, et pini omma tälle pakkõ ja kaartõ saatnu tervitüs- ja tenosõnnoga.

    «Neo, kiä omma tuutja, kiä pidävä eläjit raha saamisõ peräst, ärku unõhtagu, et elläi olõ-i aparaat, a iks eläs ja hingäs,» pand Piret eläjäpidäjile süäme pääle.

    «Väikueläjäpidäjä pruuvku kah nätä, ku eläjä man midägi muutus, ärke laskõ umal lemmikul kavva hätä kannahta. Lemmiku olõmi mi kõik hindäle uma tahtmisõ perrä soetanu, nä pidänü saama mi kõrval vanas väärikalõ ja et mi sutasi näile ka sis sõbra olla, ku nä jo kõllatsidõ hambidõga ja väsünü omma.»

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!