Nummõr' 147
Vahtsõaastakuu 29. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Midä tetä võõra piniga?
  • Uudissõ
     
  • Lõõdsa-mängjist tetäs joba tõist raamatut
  •  
  • 90 aastat Eesti vabariiki Võrol ja Põlvan
  •  
  • Vahtsõnõ inemine Võro tiatriateljeen
  •  
  • Uma Pido kõrraldaja uutva teid laulõ opma.
  • Elo
     
  • Vanal puul om uma nägo
  •  
  • Valgjärve vallast peri Pandi Valdo – miis nigu orkestri
  • Märgotus
     
  • Tsirgukeelist ja hindäs-jäämisest
  •  
  • Needo Ülo: noorõ nakkasõ Moostehe tagasi tulõma
  • Kirä
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
     
    Kihvtikäkjä hiire
     
     
        
     
     
    Hiirekihvti karp inne.... ....ja päält hiire käkmistüüd. 
        
    Märdikuu aokirän Eesti Loodus kirut’ Kaplinski Jaan hiirist, kiä katva välläpantu kihvti kinni: käkvä är, et tõsõ süümä es saanu tulla.

    Meil juhtu tuulsamal aol säänesama lugu. Nii ku sügüse kihvtitopsi vällä panni, oll’ pääle tõist üüd tarõn rõivakirstu all kihvtitsit kaarahelbit täüs kilukarbilõ kummalõ papptaldrik pääle pant.

    Tahi viil latsõga õiõndama naada, et midä tä säändse as’aga mäng, a sõs näi, et kilukarpi oll’ topit ka pupirõivit, midä pupimajast võtta and’. Esiki hiirehais oll’ noilõ manu tulnu. Tuu pääle lätsimi terve perrega kõrraga tarõ pääle kaema. Sääl olli kah mõlõmba karbi lastuprahi, paprõ ja kivivilla juppõga kinni katõdu. Karbõst oll’ iks süüdü kah.

    Ütest karbist lövvimi lisas kihvtile ka puhtit nisuterri, midä hiir oll’ saanu tuvva õnnõ aidast, tarõ mant üle muru kävven. Tuu pääle arvssimi, et hiire es käki kihvti är tuuperäst, et nä tahtnu ullimbit suguvelli kihvti süümise iist pästä. Taa om säänest sorti kihvt, midä elläi edimädse paari päävä joosul ei tunnõki, et midägi hätä olõs. Käkmise mõtõ oll’ arvada iks tuu, et rohkõmb hääd kraami hindäle hoita.

    Aokirä Eesti Loodus tulõvan numbrõn kirotas hiiri ja rottõ uurja Miljutini Andrei hiiri säändse talitamisõ põhjussist. Timä arvas kah, et ega naa eläjäkese kinkastki pääle hindä joht ei hooli. Tä arvas, et liigi poolõst võisõ tegemist olla kaalushiirega, kiä om egävene jüräjä, söögi ümbrekandja ja ärkäkjä.

    Naabrimiis Juno Ainar ütel’, et tä om kah nännü, kuis hiire kihvti tõisi iist är käkvä. Joba paar viimäst aastat. Varahampa olõ-i rotikihvti käkmisest midägi kuulda olnu. Tuu või tähendä, et lõpus ummõtõ om kihvtimeistriil õnnõs lännü sääne prokk kokko sekä, midä hiir üle kõgõ hindama nakkas ja puhta nisuga üte pulga pääle nõst. Sai veli viil inne kuulmist hääd kraami maitsa.

    Saarõ Evar

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!