Nummõr' 147
Vahtsõaastakuu 29. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Midä tetä võõra piniga?
  • Uudissõ
     
  • Lõõdsa-mängjist tetäs joba tõist raamatut
  •  
  • 90 aastat Eesti vabariiki Võrol ja Põlvan
  •  
  • Vahtsõnõ inemine Võro tiatriateljeen
  •  
  • Uma Pido kõrraldaja uutva teid laulõ opma.
  • Elo
     
  • Vanal puul om uma nägo
  •  
  • Valgjärve vallast peri Pandi Valdo – miis nigu orkestri
  • Märgotus
     
  • Tsirgukeelist ja hindäs-jäämisest
  •  
  • Needo Ülo: noorõ nakkasõ Moostehe tagasi tulõma
  • Kirä
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
     
    Kohe om jäänü pakmisõ papõr?
     
    Loi perämädsest Umast Lehest taad kilekottõ-luku. Tuu om muidoki õigõ, et pakõndit saa-i kohegi panda ja kilekottõ videles egäl puul. A mille tuust es kirotõda, et poodi võisi pall’o as’a paprõ sisse panda, nigu vanastõ egäl puul tetti?

    Paprõ sisse saasi käändä kõik as’a, mis ei määri. Kõik, kes uman majan eläse, saava paprõ perän är palota ja tõisil om kah hää naa paprõ vanapaprõ pakki panda.

    Taa as’aga piäsi puutõlõ pääle käümä, taa olõ-i määnegi õigõ asi, et kõik as’a õnnõ kile sisse pakitas. Kile ei mädäne jo är kah.

    Maria Võrolt

    Mis sa arvat?
     
     
    Mille bussi es tulõ?
     
    Tahtsõ sõita pühäpäävä, 13. vahtsõaastakuu pääväl bussiga Võrolõ. Buss pidi tulõma Rammukalt.

    Oodimi taad bussi nigu oina käest poigõ – es tulõki! Bussijaamast kästi kõlista bussijuhilõ, anti nummõr kah. Kõlistigi. Bussijuhi jutust tull’ vällä, et timä ollõv koskil kraavin kuusõossõ kandman. Lubasi, et nakkas tulõma, a es tulõ muidoki. Sai sõs üte tutvaga kaubalõ, tä vei mu väiku massinaga Võrolõ är, a mis tuu kõik masma läts’!

    Pahanõ bussisõitja Kündjält (nimi om toimõndusõlõ teedä)

    Seletäs AS-i Sebe Võro osakunna tüükõrraldaja Margi Heli: «Hädä alas’ tuuga, et tuu buss es saaki tuupäiv Missost Rammukalõ sõita – väega nilbõ tii oll’. Võrolõ tuu buss siski läts’, a Kõo külä ja Kündjä vaihõl oll’ tii nii nilbõ, et bussijuht pidi kuusõossõ tii pääle pilma, et buss mäest üles saasi. Buss sõit’ Kündjält Võrolõ külh, a jäi Võrolõ tunn aigu ildas. Kahjo külh, et meil ei tetä teid nii kõrda, nigu vaia.»

    Mis sa arvat?
     
     
    Latsõpõlvõmaalt
     
    Hummogu tõi vanamiis postkastist Uma Lehe. Lats’kõnõ oll’ taa mullõ vahtsõs aastas telnü.

    Tükk aigu loi võrokiilsit sõnnu tähti piten. Tulõ miilde külh! Miil läts’ õkva hääs ja tuju parõmbas. Naar tull’ pääle ja kodo miilde ja nigu kallis sugulanõ olõs külän käünü.

    Sis tull’ viimäne lehekülg. Kae jah, sääl tuu tutva kirämiis. Es saaki arru, mis tuu Ruitlasõ Olavi nii üles härgüt’, et Kross klassikus saa, a timä ei saa. Ega viimädse leheküle pääl ei saaki, piät iks edimädse pääl olõma.

    Kõgõ parõmbat Umalõ Lehele ja kõigilõ lehelugõjilõ. Katõ nädäli peräst omma postkastin jäl tervüse latsõpõlvõmaalt.

    Mari Tartust (kirotaja om teedä)

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!