Nummõr' 147
Vahtsõaastakuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Midä tetä võõra piniga?
  • Uudissõ
     
  • Lõõdsa-mängjist tetäs joba tõist raamatut
  •  
  • 90 aastat Eesti vabariiki Võrol ja Põlvan
  •  
  • Vahtsõnõ inemine Võro tiatriateljeen
  •  
  • Uma Pido kõrraldaja uutva teid laulõ opma.
  • Elo
     
  • Vanal puul om uma nägo
  •  
  • Valgjärve vallast peri Pandi Valdo – miis nigu orkestri
  • Märgotus
     
  • Tsirgukeelist ja hindäs-jäämisest
  •  
  • Needo Ülo: noorõ nakkasõ Moostehe tagasi tulõma
  • Kirä
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
     
    Lõõdsamängjist tetäs joba tõist raamatut
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Tartese Heino esitett lõõdsapilliga. 
      
    Savõrna lõõdsamiis Tartese Heino pand kokko joba tõist lõõdsaraamatut: raamatuhe saava Võro maakunna lõõdsamängjä ja –meistre, Põlva maakunna piire seen elänüist ja elävist meistrist tull´ raamat vällä minevä-aasta sügüse.

    «Ku ma tei Põlva raamatut, sõs oll’ uskmalda, ku pall’o inemise kõlisti ja lõõdsamängjist kõnõli,» seletäs Tartese Heino, kinkal läts’ teno toolõ raamadu kokkosäädmine pall’o laapsampa.

    Tartese Heino luut, et seokõrd kõlistasõ tälle Võro maakunna inemise (tel 501 5410) ja ütlese, ku nä tiidvä midägi lõõdsamiihi kotsilõ, mängvä esi vai hoitva koton vanna lõõdsapilli. «Põlva kandi vannul pillimiihil oll’ väega hää miil, ku sai umast pillist ja mängõst kõnõlda, seod kõkkõ om ka vahtsõ raamadu jaos väega vaia,» seletäs Tartese Heino. Tä uut teedüst kõiki Teppo-tüüpi lõõdsapille (mitte õnnõ Teppo Augusti ummi) ja noidõ mängjide kotsilõ.

    Sai valmis uma edimädse lõõdsapilli

    Tartese Heino esi om no kah lõõdsameistre: tä tekk’ valmis uma edimädse lõõdsapilli, õnnõ sisu om tuul viil puudus. «Maja sai valmis, a müüblit olõ-i seen viil,» näütäs Tartese Heino vahtsõt läükvät pilli. Täl om plaan Tarto meistrimehe Tali Martiniga jutu pääle saia, et peräkõrd pillile sisu kah saasi.

    «Hulga tüüd oll’, kolm-neli kuud sai nokitsõdus,» kõnõlõs Tartese Heino. «Kõgõpäält oll’ vaia mustriravva tetä, millega naada kirju lüümä. Mõni meistre viil om, kelle käest sai küstüs, kuis tetä ja no omma mul joba tõsõ pilli jaos kah mustriravva är tettü.»

    Mustri tull’ Tartese sõnno perrä «loomuligust intelligentsist». Pill helkäs külh kõvastõ ja Tartes kitt, et parhillatsõl aol om jo kõiksugumast matõrjaali saia. Puutüükuan tull’ kah mitu kõrda kävvü, jupi üten. «Nüürkant sai siiä kõik pantus,» seletäs tä. Vana pillimeistre Õigari Corneliusõ käest sai tä õigõ mõõduga traati klahvõ ala vetrõ tegemises ja lõõdsapappi. Muid juppõ sai õigõ mitmõ mehe käest küsümän käütüs.

    Ku pill valmis saa, naatas tuu pääl lõõdsamängu oppama. «Põlvan sai lõõdsaoppus käümä tougatus,» seletäs Tartese Heino. «Pillipuudus om kõva: vana pilli omma kõrrast är ja kehvä pilliga lätt opilasõl mängmise tuju ja tahtminõ är. A ku saa hää pilli kätte, nigu mu kunaginõ opilanõ Paide Külvi sai, sõs või täst hää mängjä saia. Külvi om mul kah abin oppaman.»

    Pühäpäävä oll’ Põlva muusikakoolin tõnõ pillioppus, huviliidsi tull’ kokko päält 20.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!