Nummõr' 146
Vahtsõaastakuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Jandal kilekottõga
  • Uudissõ
     
  • Uma Pido ots laulumiihi
  •  
  • Seo nätäl mängitäs Võromaa rituaalõ
  •  
  • Kultuurkapitali Põlva maakunna kultuuripärli-preemiä sai näütemängu «Jõujaam» seltskund.
  • Elo
     
  • Kuulsus Truija Volmarit ei murra
  •  
  • Liimetsa Heino – umast aost iin olnu Karula miis
  • Märgotus
     
  • Teküs talvõvaheaig
  •  
  • Otsari Silja: helkämine käü koorijuhi ja oppaja tüü mano!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Liimetsa Heino – umast aost iin olnu Karula miis
     
    Eksta Viivi, Liimetsa Heino opilanõ
      
     
    Kats Võromaa miist – Liimetsa Heino (hääd kätt) ja haridusministri Eiseni Ferdinand. 
      
    22. vahtsõaastakuu pääväl om põhjust meelen pitä ütte korgõlõ ja kavvõlõ joudnut Karula miist – Eesti edimäne kasvatustiidläsest akadeemik Liimetsa Heino olõsi saanu 80 aastakka vanas, ku ei olõs 1989. aastagal mi siäst är lännü.
     
    22. vahtsõaastakuu pääväl om põhjust meelen pitä ütte korgõlõ ja kavvõlõ joudnut Karula miist – Eesti edimäne kasvatustiidläsest akadeemik Liimetsa Heino olõsi saanu 80 aastakka vanas, ku ei olõs 1989. aastagal mi siäst är lännü.

    Liimetsa Heino sündü Vana-Antsla vallan Peräjärvel, oll’ Piiri mõtsavahi Liimetsa Johani ja timä naasõ Ella (sündünü Koemets) edimäne poig.

    Poiskõsõl oll’ nii suur tahtminõ lukõ, et salahuisi lugi tä esiki üüse teki all karmanilambi paistusõl. Tä käve Saru ja Taheva algkoolin. Joba 4. klassist nakas’ saatma jutukõisi murdõvõistlusõlõ. Sai võistlusõl tõsõ kotusõ ja tuu iist Keema Hella pühändüsega raamadu «Rohtaed». Koolipoisi üleskirotuisi või lukõ raamatust «Kuiss vanal Võromaal eleti».

    Huvi uma keele vasta püssü ja ku tütär Airil tull’ ülikoolin aig murrõt korjama minnä, jätt’ esä uma tegemise ja läts’ tütrele appi. «Nuu olli ilosa päävä Ähijärve kandin,» mälehtäs Airi. Tütär kõnõlas, et esä pidi väega luku võro keelest ja Võromaast, tundsõ häste Lõunõ-Eesti kultuuriluku. Tä läts’ nigu esihindäst kipõstõ võro keele pääle üle: õga kõrd, ku sõidõti Koemõtsa küllä, kost olli peri Heino imä ja uno Koemetsa Enn. Päält mehe surma elli imä sääl vele puul ja sinnä inämbüste sõidõtigi. Nigu esä, nii om ka Airi ja timä vanõmba sõsara Reeda jaos Võromaa jäänü paigas, kohe tõmbas tagasi.

    Kuis Heinost Eesti edimäne kasvatustiidläsest akadeemik sai: 1947. aastagal lõpõt’ tä hõpõmedäliga Valga keskkooli, 1952 Tarto ülikooli aoluu-keeletiidüskunna. Papridõ perrä sai timäst eesti keele ja kirändüse ni loogiga ja psühholoogia oppaja. Esi pidi tä psühholoogist uno Koemetsa Ennu mõotusõl tähtsämbäs psühholoogiat.

    Joba ülikoolin kävven oll’ Liimetsa Heino oppaja, pääle lõpõtamist tüüt’ oppajidõ tävvendüsinstituudin ja haridusministeeriumin, Tarto ülikooli pedagoogigakateedrin, Talina pedagoogilidsõn instituudin: 1985. aastagast surmani oll’ tä pedagoogiga ja psühholoogia kateedri juhataja. 1959. aastagal kaitsõ tä tiidüskraadi pedagoogigast. 1967. aastagast sai timäst NSVL pedagoogigaakadeemiä akadeemik – edimäne kasvatustiidüse akadeemik Eestimaal.

    Liimetsa Heino oll’ Helsingi ja Tampere ülikooli audoktor. Muu tüü kõrvalt joudsõ tä olla psühholuugõ seldsi Eesti osakunna esimiis. Oll’ üts oppajidõ uurmiskursuisi ja ütiskundligu pedagoogiga uurmise instituudi ellokutsja. Tä oll’ avvustõt lektor ja instituudi edimäne direktri, mitmõ aokirä kolleegiumi liigõ. Esi pidi tä instituudi tüüd väega tähtsäs, säänest instituuti olõ-i tõisil maiõl vasta panda.

    Liimetsa Heino joudsõ pall’o ja timä käest oodõti pall’o. Tä oll’ haridusministri Eiseni Ferdinandi sõbõr ja nõvvoandja (kes omma haridusas’ust kavvõmban, ei kujoda ette, ku pall’o om Eisenil kõrda lännü tetä Eesti kooli ja hariduse hääs). Mõlõmba Võromaa mehe saiva ütstõsõst häste arvo ja peivä luku tõõsõ arvamiisist.

    Noid, kes Liimetsa Heino nõvvo tahtsõ, oll pall’o rohkõmb, tedä avvustõdi ka välänpuul Eestimaad: Soomõn, Saksamaal ni muial, kõnõlamalda tollõst suurõst riigist, kost Eesti vällä pässi.

    Midä Liimetsa Heino ka es tii, kõgõpäält oll’ tä tiidläne, iinminejä, kink mõtlõminõ oll’ umast aost iin. Tä mõistsõ häste kiili (vabalt soomõ, saksa, vinne, veidemb poola ja inglüse). Täl es jää (es anta) aigu kirotamisõs, ummõhtõgi om timä hindä kirotuisi ilmunu päält 390, timäst om kirotõt päält 70 kõrra. Liimetsa opilaisist (aspirandõst) om tiidüskraadi kaitsnu 23.

    Liimetsa Heino hindä käest ei saa kah’os inämb küssü, midä tä as’ust arvas. 1990. aastagast om peet timä mälestüspäivi, kon timäst kõnõlõsõ sõbra ja opilasõ. Timahava peetäs näid radokuu 27.–29. pääväni Talinan, paastukuu 1. pääväl viiäs kündle timä havva pääle Raadi kalmuaian.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!