Nummõr' 145
Vahtsõaastakuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Hääd vahtsõt aastakka!
  • Uudissõ
     
  • Lätin käük om nigu Tartun käük: paari tunniga käüt ilostõ är
  •  
  • Perimüs-kultuuri talvõkuul
  •  
  • 120 ajastaiga Kanepi seldsimajja
  • Elo
     
  • Uma Lehe jutuvõistlusõ kirätöie siäst vällä validu jutu
  • Märgotus
     
  • JOKK jäägu Tal’nalõ!
  •  
  • Mustingu Kalmer: ku lats kääse trennin, olõ-i täl aigu hulki!
  • Perämäne külg
     
     
    Mustingu Kalmer: ku lats kääse trennin, olõ-i täl aigu hulki!
      
     
    Mustingu Kalmer härgütäs nuuri käsipalli mängmä. 
      
    Et Põlva om muu hää hulgan ka käsipalli kuningriik, tuud tiidvä pall’o. Tuu om suurõlt jaolt teno säändsele mehele nigu Põlva Serviti käsipallimiiskunna päätriinjä ja latsi triinjä Mustingu Kalmer (43). Timahava valisi Eestimaa spordiliit Jõud ja käsipalliliit Mustingu aasta triinjäs – Serviti sai keväjä Eesti meistris ja Euroopa võistluisil om näil kah häste lännü. Põlva maakund esi om tedä aasta triinjäs nimmanu 2002. aastagast pääle. Musting ütles, et tä säändse suurõ avvu pääle uhkõs lää-i, tege iks tüüd edesi.

    Kuimuudu tuud käsipalli õigõlõ mängitäs?

    1960. aastil mängiti taad nigu jalgpalli – suurõ palliplatsi pääl. Mängjit oll’ kah 11 võistkunnan, nigu jalgpallin. Õnnõ väreht oll’ väikumb ja mängiti käega.

    1970. aastil naati seod värehtpallis kutsma ja tuust aost om üten võistkunnan kuus mängjät, värehtivaht om säitsmäs. Värehtivahil om uma ala, kohe kaitsja ja ründäjä tohe-i minnä. Plats om väikumb ja mängitäs õnnõ saalin. Mõtõ om muidoki tollõn, et piät palli tõistõ värehtihe viskama.

    A mille Põlvan õkvalt käsipall nii moodun om, mitte määnegi muu spordiala?

    1970. aastidõ algusõn trehvsi siiä kats kõvva, eriharidusõga inemist: Ristna Jüri, kes ildampa kunstnigus naas’, ja Uti Johan. Neo kats nuurt miist panni tan käsipallimängulõ kõva põh’a ala: vidi kõik hindäle trenni, terve plejaad inemiisi käve trennist läbi ja kõik tiidse, misasi tuu värehtpall om.

    Käsipallis muudõti taa 1990. aastidõ algusõn: inglüsekeelidse «handball» perrä. Parhilla pandva inneskidse mängjä uma latsõ trenni, mõni või-olla joba latsõlatsõ...

    Ma esi olõ triinjä olnu 1991. aastast ja pikkä aigu koolin kehälidse oppaja. Seo aasta om edimäne, ku ma inämb koolin tunnõ ei anna, jõvva-i inämb.

    Miä teist hää triinjä tege?

    Mõni või olla väega hää mängjä, a passi-i triinjäs. Ma olli keskmäst sorti mängjä, a mul omma triinjä jaos pasva umahusõ: tüühimo, järepidämine, nõudminõ, kohussõtunnõ. Pall’odõl olõ-i pikkä miilt – nuuriga om rassõ tüüd tetä.

    Ma olõ mõnõ Serviti-mehega tüüd tennü 15 aastat, edimädsest klassist pääle. Piät pandma noorõ hindäga kuun käümä ja kujondama käsipallist ummamuudu elostiili. Latsõ piät tundma, et näidega rehkendedäs ja näide hääs tetäs kõik.

    Kuimuudi nuuri inemiisi pättüisi asõmõl sporti tegemä panda?

    Salahus om vast tollõn, et ku lats kääse egä päiv trennin, jää-i täl aigu ümbre hulki. A maru suur vahe om 1997. ja 2007. aasta latsil. Sõs olõ-s puutrit, mängu naksi tulõma, telefoni olli suurõ ja mõnõl ütsigul. Poisi käve trennin väega hää meelega. 2007. aastal om segäjit pall’o, trenni tetä ja punti kuun hoita hulga rassõmb. Tuuperäst om maru tähtsä, et kodo olõs takan: küsütäsi, kuis lats om trennin käünü ja ku olõ-i trennin olnu, sõs võetas asi käsile.

    Üts tähtsä asi om egä päiv trenni tetä ja tõnõ tuu, et sul lätt häste: läät võistlõma, saat 1. vai 2. kotussõ. Ku jäät kuvvõndas, sõs naa latsõ kaosõ sul mõnõ aasta peräst kõik är!

    Kas triinjäammõt väega väsütäs? Keväjä oll’ juttu, et või-olla panõti ammõdi maaha?

    Keväjä oll’ rassõ aig. Tsihi olli korgõ. Ku kaia, kuis tuu Eesti kuldki tull’: puulfinaalin võidimi Kehrat 3:2 ja finaalin kah 4:3. Eks kõrvõmist oll’ õhun tunda. Parhilla om pall’o parõmb: võistkund hoit kokko, tüüd tetäs häste.

    Kuimuudu umavalitsusõ käsipalli tugõva, pidäse tüüd nuuriga tähtsäs?

    Põlva liin om meid kõvva tugõnu nii raha ku tuuga, et saami spordi- ja jõvvusaali, ujulat pruuki. A ümbretsõõri om Põlva vald ja pia poolõ mängjä omma vallast. A vallaga olõ-i sukugi klappi. Seoniaoni olõ-i määnestki tukõ saanu, eski 10–20 tuhandõt olõ-i löüt.

    Mille ti miiskunna nimi om Serviti, a mitte näütüses Selver?

    Serviti nimi om peri 1987. aastast. Eks taa säält Kalevipojast om tulnu. Ku Selver meile paar miljonni annasi, sõs mi vast olõsi nõun nime är muutma. 300 tuhandõ iist mi tuud tegemä nakka-i!

    Olõti Põlva liinavolikogo liigõ. Kas tuust om kah kuigi käsipallilõ kassu olnu?

    Olõ volikogon joba kolmandat kõrda. Parhillatsõs tiidvä kõik, et Serviti tege hääd tüüd ja meid tunnustõdas. A tuud olõ-i ma kunagi tennü, et lännü tõsõ volinigu mano ja ütelnü, et kulõ, ku nakkati Serviti-asja arotama, sõs olõ hää, ütle midägi! 17 volinikku, mõni om tohtri, mõni pensionäär, kuis ma lää säänest asja kõnõlõma!

    Ku volikogon prügümajandusõst kõnõldas, sõs ma nal’alt midägi sekkä ei ütle, a haridus om mul süäme pääl külh: oppaja tüüd piässi Eestin inämb tähtsäs pidämä. Tuust om veidü, ku õnnõ palka mano panda, tuu ei tuu rahvast kuuli. Piässi üle kaema, et äkki oppajilõ õiguisi tagasi anda, mis omma är võedu.

    Miä päält käsipalli viil tiiti?

    Päiv om pikk: hummogu kell kümme om Serviti trenn, katõ-kolmõ aigu nakka latsiga trenni tegemä ja lõpõda õdagu kellä ütsä aigu. Hummoguspoolõ jääs tsipakõnõ aigu uma perre jaos, imä eläs kah ütsindä maal Mooste kandin, vaia süvvä viiä.

    Om teil suur pere?

    Poig Maarius mänge külh käsipalli, a parhilla opis Tartoh kiili. Vanõmb tütär Kaisa lõpõtas gümnaasiummi ja taht kah ülikuuli, noorõmb tütär Karoliina om viieaastanõ. Naanõ Aune om tävveste tõsõ ammõdi pääl – hiusõlõikaja. A olõmi 20 aastat kuun elänü. Oll’ külh ka sääne aig, ku ma olli nädälide viisi kotost är, suvõl olli laagri, Servitiga Euroopat piten sõitmist. Määndselgi aol oll’ koton tuuperäst tüllü kah, a saimi as’a är kõnõldus.

    Ku om vaia koton riiolit saina panda, kavva tuu uutma piät?

    Vahepääl uut kah ja sõs olõ-i muud tetä, ku sõpru appi pallõlda. Helistät, et olõ hää, mul koton tuu asi tetä. No sõs visatas vannitarrõ plaadi är vai midägi muud. Aig om sääne, et jõvva-i inämb kõkkõ esi tetä.

    Miä Põlva elon häädmiilt tege ja miä halva miilt?

    Mullõ miildüs Põlva – hää rahulik kotus. Läät autost vällä ja jätät võtmõ ette. Miinus om tuu, et noorõ läävä är ja inemise jääse vanas. Latsi om veidemb, kelle hulgast mängjit valli.

    Vahtsõaastasuuv?

    Eesti meistri tiitlit tahassi kõrrada, sõs om viil Balti liiga, sääl tahassi kah kolmõ sisse jõuda. Tahassi Balti liiga finaalturniiri Põlvahe saia, et rahva tähelepandmist tõmmada.

    Muido soovi, et hindäl ja umatsil olõs tervüs kõrran. Tervüs om kõigi jaos tähtsä.

    Küsse Harju Ülle

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!