Nummõr' 145
Vahtsõaastakuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Hääd vahtsõt aastakka!
  • Uudissõ
     
  • Lätin käük om nigu Tartun käük: paari tunniga käüt ilostõ är
  •  
  • Perimüs-kultuuri talvõkuul
  •  
  • 120 ajastaiga Kanepi seldsimajja
  • Elo
     
  • Uma Lehe jutuvõistlusõ kirätöie siäst vällä validu jutu
  • Märgotus
     
  • JOKK jäägu Tal’nalõ!
  •  
  • Mustingu Kalmer: ku lats kääse trennin, olõ-i täl aigu hulki!
  • Perämäne külg
     
     
    JOKK jäägu Tal’nalõ!
     
    Kiä nuu muhhe inemise omma, kiä umma kiilt kõnõlõsõ?
      
     
    Nutovi Mirjam, kodokandi patriot  
      
    19. joulukuu pääval tetti Haani söögitarõh vallalõ Võromaa talvõhuuaig. Teedä om, et ku muial puul lummõ olõ-i, sis Haanih iks om. Pääle püürüspäiva kuuludi targõmba mehe, et no püürd ilm kah är ja tulõ talv. Joulust pääle om jo taivataat kõrrast lummõ andnu ja talvõsportlasõ saava jo peris lummõ piteh sõita.

    A täämbädsel pääväl avida-i õnnõ tuu, et suusatamisõs hää võimalusõ omma. Täämbädsele inemisele, kiä olõ-i sportlanõ, a turist, om viil pall’o muud kah vaia – uhkõt üümajja, söögikotussit, kõnõlõmalda ilosast luudusõst ja paikkunna kombist.

    Võromaa müü hinnäst esierälidsembä talvõ ja umma kiilt kõnõlõvidõ inemiisiga. Oll’ tuu vast inne joulu, ku ETV hummoguprogammih Haani vallavanõmb Gotmansi Juri üteh Võromaa turismiliidu pääligu Soosaarõ Tiiduga kimmält teedä and’, et Võromaal võtva turistõ vasta innekõkkõ võro kiilt kõnõlõva inemise ja tah om iks ummamuudu elo. Mul tekkü küsümine, et kiä nuu kangõ võro keele kõnõlõja omma ja määnest ummamuudu ello tah sis turistõlõ näüdätäs?

    Innekõkkõ om Võromaal vällä reklaamit Haanimaa üteh mõtsu, mäki, suurõ Munamäe, suusarato ja võro kiilt kõnõlõvidõ inemiisiga. Vallavanõmb Gotmansi Juri tunnist’, et timä võro kiilt kõnõlda mõista-i, a siski pidä ka tä võro kiilt ütes edimäses Haani umaperäs.

    Teedäki om täämbä Haanihe väega rassõ talokotust saia. Tuu, kiä taht siiä elämä tulla, olkõ sõs tast peri inemine vai kontvõõras muialtpuult Eestist, piät inne iks jället muudu vaiva nägemä. Tõõsõs piät iks rahha kah olõma.

    Gotmansi sõnno perrä om parhilla mi riigi poliitiga sääne, et valdul olõ-i suurt võimalust suuvjilõ maad müvvä. «Vallal ei olegi põliselanikule midagi pakkuda,» ütel’ vallavanõmb. Viilgi kurvõmbas muut meele inemiisi ja ettevõtjidõ arvaminõ ja üllehpidämine. Vallavanõmb Gotmans kõnõl’, et mõni aastak tagasi möi riik mõtsa- ja põllumaad oksjoniga. Maid sai osta paikligu ettevõtja. Samah tohe-s maad katõ aastaga joosul edesi müvvä. No om tuu aig ümbre saamah, maaumanigu muutva odavalõ üles ostõtut põllu- ja mõtsamaad elämismaas ja möövä korgõ hinna iist maaha. Vallavanõmb om säändse as’a peräst murrõh, selle et ütest otsast om hädä, et olõ-i põllumaad, tõõsõst otsast olõ-i ettevõtjidõ sääne toimõndaminõ kõgõ ausamb.

    Kah’o, et rahal nii suur võim om. Teküs küsümine, et ku põlinõ inemine saa-i umal maal ellä – lihtsäle maad olõ-i – ja piät muialõ minemä, kiä sõs tah neo kangõ võro keele kõnõlõja inemise omma?

    Parhilla mi tuust hädäst viil õigõhe arvo saa-i, kõnõlõjit paistus ollõv, a läävä aastaga, vanõmba inemise koolõsõ ja nuuri siäh olõ-i väega hulga vahtsit keelemõistjit.

    Vallavanõmb selet’, et nii Ruusmäe ku ka Haani koolih opatas nuuri võro kiilt kõnõlõma. Om kuuhtüü Võro instituudiga ja kiä tahtva, saava kiilt oppi. Nii omma edimädse sammu tettü, et kiil ka 50 aastaga peräst püsünü. Tuust om jo veidü kassu, ku Haanimaa üts umaperä, uma kiil, viil õnnõ lühküs aos alalõ jääs.

    Ku ma Gotmansi käest küsse, miä om timä meelest «piirkondlik omane eluviis», miä om tõõnõ vällä reklaamit suurõmb umaperä, oll’ vastus lühkü ja kimmäs: «Ma arvan, et see on see, et me oleme natuke kaugemal kärast ja mürast».

    Jälki õigõ tähelepandminõ, a seogi om sääne asi, miä om kerge käest häömä, ku mi esi seo as’a iist väläh olõ-i.

    Tuuperäst tulõgi inne ekä suurõmbat ettevõtmist ja nii-üteldä suurt arõndamist märgota, kohe tuu elo käänd ja kas kõik iks õigõh ja hääh tsihih lätt.

    A ku inemiisi jaos om «õigõ» sääne tsiht (määne parhilla mi riigijuhtõ jaos omgi), et ku om vaia katõ sõiduraaga Tal’na-Tarto suurtiid, sis teemi seo õkva üle inemiisi; vai ku vaia sterilisiirmistehast, sis teemi seo õkva inemiisi pääle, sis ma arva, et säändse inemise piäsi vaimoravilõ minemä.

    Ku suurõ otsustaja sutasi pääle raha ka luudust ja inemist ja näide koto avvusta, sis vast olõki-i hullu.

    Ku Haanimaalõ jääse viil satus aastis püsümä neo umaperä – uma kiil, vaikus ja rahu, eloterve inemise ja illos luudus –, sis om kõik häste.

    A ku mi reklaamimi säändsit häid asjo vällä, a samal aol näid tõsõlt puult häotämi, sis om perämäne aig meil õgal ütel vigõl vai puunui haarda ja Tuumpääle minnä, riigiammõtnigõlõ mõistust takastpuult sisse pesmä...

    Hoiami ja piämi tähtsäs seod, miä meil om. Samal aol püvvämi iks võidõlda tuu iist, et Võromaalõ jääsi alalõ avvuväärt arvamisõ ja põhimõttõ. JOKK-tegemise jäägu pääliina tegeläisi jaos.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!