Nummõr' 145 Vahtsõaastakuu 3. päiv 2008 TOIMÕNDUS OTSI UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht   Hääd vahtsõt aastakka! Uudissõ   Lätin käük om nigu Tartun käük: paari tunniga käüt ilostõ är   Perimüs-kultuuri talvõkuul   120 ajastaiga Kanepi seldsimajja Elo   Uma Lehe jutuvõistlusõ kirätöie siäst vällä validu jutu Märgotus   JOKK jäägu Tal’nalõ!   Mustingu Kalmer: ku lats kääse trennin, olõ-i täl aigu hulki! Perämäne külg     Lätin käük om nigu Tartun käük: paari tunniga käüt ilostõ är   Rahmani Jan                                           Uimanõ Alüksne keskliin, olõ-i õigõhe autit ei inemiisi.                       «Piäs kõrra Lätin är käümä», om mu edimäne mõtõ jõulu kolmanda pühä hummogu. Miä sääl õks, latsõ auto pääle, autolõ helü sisse ja minek. Ütsä kuu vannudsõlõ Elolõ om taa edimäne vällämaa-reis. Ütsäaastanõ Hebo käve Lätin mõnõ kuu iist viipargin. Mul hindäl, kiä ma olõ 32 aastakka vana, om meelen, et perämäst kõrd käve Lätin vast nii 10 aasta iist. Määndsitki paprit mi üten ei võta. Mul omma juhilua, vast noist om küländ. A määndsegi piiri ja määnegi kontroll om vast õks alalõ. Ma märgi vällä, et minno kontroll kõgõ inämb pank. Kõlista panka. «Kas Lätin saa kaardiga massa ja kas määnestki eräle rahha tuu iist kah võetas?» küsü. Saa massa ja midägi inämb ei küstä, om panganäitsigu vastus. Ma sis inämb ei murõhta. Kõgõ ligemb suurõmb kotus Võromaa piirile om Hopa, tuuperäst lää proovis sinnä. Alūksnen võinu kah kävvü, mõtlõ, selle et mul om meelen, et olõ sääl latsõn käünü. Oll’ suur liin ja säält sai lehmäkommi. Käänä autoruuli ja olõ pia Mõnistõn. Sõida mugu edesi ja ei saaki arvo, kuis olõ joba Lätin. Suurõ sildi tii veeren ütlese, et sõita tulõ Lätin 90 kilomiitret tunnin (ja tuust piä ma väega kõrraligult kinni), liinan 50 kilomiitret tunnin. Tuu om jo niisama, nigu meil. Lätin omma säändsesama maja, nigu meil Võromaal. Kae puid ja majjo ja saaki-i arvo, ku joba Hopa liinan olõ. Silt näütäs keskliina ja ma sõida. Hopa om väiku liin, umbõs nigu Vahtsõliina. Ma ei mõista autot kohegi saisma jättä ja õigõhe ei näe üttegi kotust, kohe tahtnu sisse minnä. Mõtlõ, et Hopan kinni ei piä, sõida edesi Alūksne poolõ. A mu Regio kaart lõpõs Hopa kotsil är. Ma ei olõ peris kimmäs, kuis sõita. Õnnõs näütäse tiilavva ja mõnõkümne minodi peräst olõmi Alūksne liina piiri pääl. Edimädse as’a, miä silmä nakkasõ, omma suur liina kaart ja Statoili bendsujaam. Bensinijaama ma minemä ei nakka, vast tulõva aasta lää, ku meil nahvta viil kallimbas lätt. Väiku Elo maka ja mi Heboga nakkami läti kiilt kõnõlõma. Teemi tuud niimudu, et panõmi egäle sõnalõ s-tähe lõppu. Ku Elo silmä valla tege, ütlemi tälle selgen läti keelen: «Titas, võtas lutts!» Alūksne liin om hulga väikumb ku ma arvanu olli. Ma mõtli, et tä om nigu Võro, a tulõ vällä, et innembi om tä Põlva muudu liin. Autit ja inemiisi paistu viil veidemb. Otsustami, et läämi ostami poodist Läti limmunaati. Panõmi auto kerigu ette, a ei näe üttegi söögipuuti. Üte maja pääl om kirän, et müvväs rõivast (trikotaþa), tõisist kirjust saa-i sukugi arvo. Om kül üts kokakoola silt, a mi tahami Läti limmunaati. Kaemi tsipa keskliina ja kerikut, säälsaman om üts piiblimuusõum. Ei julgu sisse minnä. Panõmi auto vahtsõst käümä, et söögipuut üles otsi. Õigõ pia näemi suurt puuti kiräga Maxima. «Kas mi säänest Lätit tahtsõmi!» tulõ mullõ kõrraga päähä. Ei, Maxima puuti ma kül ei lää. Tiirutami veitkese viil, egäl puul elektroonigapoodi, a söögipuuti ei lövvä. Lõpus om üts, koh pääl silt «Kāre». «Kāre» poodin om kaupa umbõs sama pall’o ku Sõmmõrpalo poodin. As’a omma kah säändsesama. Hindust ei saa arvo, a arvada säändsesama, nigu Sõmmõrpalon. Õnnõ puuvilju paistus inämb ollõv ja külmäkirstun omma ärpuhastõdu silgu ja määndsegi suurõ pelmeene muudu as’a. Ma ei julgu külmäkapi kaast valla tetä, a arva, et tuu nall’akas asi om Leedu rahvussüük «Zepelliinas». Ostami Läti limmunaati, präänikit ja viil ütte-tõist. Arvõ tulõ 2.61. Anna pangakaardi ja lüü uma PIN-koodi massinalõ. Müüjä küsüs ilosan vinne keelen, et kas «koopiju naada». «Mozna,» ütle tuunsaman keelen vasta. Niimuudu saa ma kah tseki, kon pääl kirän, et käübemass om 18 protsõnti. Tuu kah sama nigu meil. Sõida viil veidü liina pääl. Äkki tulõ kõrvaltii päält mu ette üts politseimassin. Mõtlõ, et äkki om õks määndsitki paprit vaia. Vai autokimmätüst, rohilist kaarti. Mul midägi säänest ei olõ. Sõida politseiautol julgõhe takan, vast arvas, et mul ei olõ midägi pelädä. Pää seen nakkas kummitama üts vana laul: «Dokumentideta võõras linnas...». Politseiauto käänd är ja ma sõida edesi. Õngõ läts’. Käänä rooli kodo poolõ, õks silte perrä. Ja pia olõ liinast välän üte väiku tii pääl, miä piät minemä Vanna-Laitsnahe. Säält saagi üle Murati Eestimaalõ tagasi. Olõ joba innemb tähele pandnu, et Lätin omma suurõ ja ilosa puu. Nii om tangi tii veeren väega suuri puid nätä. Ütele kõgõ jämmembäle om nummõr kah külge lüüd: 133. Tuud tasus õkva kaema minnä, tuu om iks väega jämme! Murati piiripunkt olõs nigu tii päält kõrvalõ tougat. Ku väega ei kae, sis panõ-i tuud tähelegi. Võta huugu veidükene maaha, a piirivalvja näütäse käega, et lasõ edesi. No ku käsk sääne om, sis tulõ edesi sõita. Eestimaal omma maja siski ilosamba ku Lätin, jääs Misso kandin silmä. Egäs juhus sõida üte huuga Luhamaa piiripunkti vällä, et kaia, määne tuu euroliidu välimäne piir sis om? A Luhamaal om vaikus. Ei olõ üttegi autot, palasõ rohilidsõ fooritulõ, nii et ku olnu viisa ja paprõ, võinu õkva edesi sõita. Inne piiripunkti om veetü kül prügükastõ ja sinitsit kemmergit, a keski järekõrran ei ooda ja kemmergut ei tarvita. Õnnõ kats miist kilekottõga jalotasõ. Võro liinan lää kõrraga pangaautomaadi mano ja kae, miä tuu Lätin masminõ mu pangaarvõlõ tennü om. Ei olõki midägi hullu, kinni pant om 57 kruuni. Võro liinast tagasi Võrolõ olõ maaha sõitnu 170 verstä. Tuu om pia sama, nigu Tarton käük. A sõit esi om hulga rahuligumb – olõ-i pall’o tõisi autit. Mis sa arvat?   Uma Internetin   Võro-Eesti sõnaraamat!!!       Uma Lehe sõbõr!