Nummõr' 144
Joulukuu 18. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
    Pääleht
     
  • Vahtsõ targa teedä
  • Uudissõ
     
  • Võrokiilne joulu-Täheke
  •  
  • Edimäne võro keele tiidüsdoktor
  •  
  • Nakkas turismiaig «Võromaa talv»
  •  
  • Kultuuriluu-seminär
  •  
  • Latsijuttõ võistlus
  • Elo
     
  • Mina lätsi Riigikokko...
  •  
  • Uma Lehe suurõ jutuvõistlusõ võitja saiva avvohinna
  • Märgotus
     
  • Oodi pühi tulõvada, pühi...
  •  
  • Väiku projektioppus
  •  
  • Kolm kõvva kultuuritegijät
  • Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Mina lätsi Riigikokko...
     
    Rahmani Jan
     
          
     
     
     
    Latsõ Tauli Anu hannan. Nuur lõõdsamiis Teaste Hendrik. Kuslapuu Kaisa toropilliga. 
          
    Joulukuu 12. pääväl tulõ Võro muusikakoolin perimüsmuusikat opvil latsil hinnäst varra üles aia. Sõidõtas Tal’ na liina, sõit alostas Haanist pääle poolõ säitsme aigu.

    Perämädse Tal’nalõ sõitja tulõva pääle Kanepist. Ku kõik bussin omma, võtt muusikakooli päälik Roose Celia paprõ vällä, pand prilli ette ja nakkas lugõma pääväplaani.

    Plaanin om hulga asju. Ülesastminõ Riigikogon, vabaõhumuusõum, muusikamuusõum ja õdagu viil üts ülesastminõ muusikaakadeemiän. «Poolõ kümne aigu nakkami tagasi sõitma,» luut Roose Celia.

    Bussin suurt larmi ei olõ. Peetäs plaani, et kuis ja määndsen järekõrran üles astu.

    Riigikogo

    «Kell 11 andas meile Riigikogon süvvä!» om Roose Celia plaanin kirän. Pildiga dokustaat näpun, lastas külälise Riigikogo turvaväretist läbi. Rõividõ ja pille hoitmisõs andas kats ruumi õkva valgõ saali kõrval, kon tunni ao peräst kontsõrt tulõ.

    Nuuri perimüsmuusikit võtt vasta Laatspera Maria, kiä tüütäs Riigikogo kantselein. Maria juhatas latsõ ja oppaja söögimajja. Süvvä tulõ kipõstõ, selle et pilli uutva timmipanõkit ja rõiva sälgä pandmist.

    Õnnõs ei olõ Riigikogo söögimaja praadi väega suurõ (ja hinna omma kah väiku, 25 krooni ümbre, nigu saina päält lukõ või), nii et aohätä ei tulõ.

    Ülesastminõ nakkas pääle lauluga «Mina lätsi Siidile». Laulusõna omma tettü õkva seo päävä jaos, laulu sisse omma saanu päält harinu eläjide viil Ilves ja Jänes ja mõni muu kah.

    Riigikokko valituist kullõsõ kontsõrti Eenmaa Ivi, Kõva Kalvi ja Tuiksoo Ester. Tõõsõ kullõja omma Riigikogo tüütäjä ja Võro maakunna haridustüütäjä (!). Riigikogon om Võro maakunna tutvastegemise kuu ja tuuperäst liigus Toompeal inämb Võromaa rahvast. Nii omgi juhtunu, et Võromaalt omma tulnu nii ülesastja ku kullõja. Tal’nan om õks uhkõmb umainemiisi kontsõrti kullõlda ku koton.

    Kontsõrt kolmõ lõviga vapi ja kristall-lühtride all om väkev. Mängitäs kannõld, lõõtsa, toropilli, hiiukannõld ja vilepilli. Lõpõtusõs tandsitas labajalga. Rahvas plaksutas ja Eenmaa Ivi pidä kõnnõ. Kitt latsi (ja veidükese hinnäst kah).

    Päält kontsõrdi vii Maria Võromaa külälise majja kaema, kaias istungisaali. Parasjago pommitõdas kurjõ küsümiisiga rahandusministrit Padari Ivarit. Latsõ lehvitäse tälle rõdu päält, a vaivalt ministriherr tuud näge.

    Kats muusõummi

    Riigikogon jäetäs muusikategijidega hüväste ja andas üten saiu, piirakit ja limmunaati.

    Sõit lätt Rocca al Mare vabaõhumuusõummi.

    Muusõumi man om külm ja meretuul puhk. Bussi unõhtõdu kinda ja salli kästäs är tuvva. Käümi üte vana maja mant tõõsõ mano ja kullõmi, midä kõnõldas.

    Edimädsen kotussõn, kohe sisse saami, kõnõldas peremärgest. Nuu omma lihtsä märgikese, midä lõigatas tüüriistu sisse. Latsõ saava hindäle kah märgi joonista.

    Kullõmi viil üte rannanaasõ juttu, laulami kabõlin «Oodi pühi...» ja läämi edesi sepä mano. Sepp lupa õnnõ valla ja kõnõlõs, et om kah kuigi nigu võrokõnõ vai kodoväü vai midägi säänest.

    Kiil om muusõumi rahval tsipa nal’akas. Õigõhe olõ-i tuu määnegi Eesti murrõ, tsipa om egästütest võet. Nii kõnõlõs ka sepp, kiä hindä kotsilõ võrokõnõ ütles, Kärnä-Ärni muudu.

    Edesi läämi ettekuulutajamoori mano ja saami teedä, miä iin. Pall’odõl om uuta rahha vai mõnt sõitu. Pakõmi külmä iist Kolu kõrtsi, kon om keedet küümnetsäi. Mesi sisse ja hää lämmi saa.

    Aig juusk. Muusikamuusõumist kõlistõdas: «Kos ti olõti, mi panõmi joba katõ tunni peräst maja kinni. Väiku aoga ei näe midägi.»

    Kaksami keskliina poolõ. Kisk joba hämäräs ja autit korjus uulitsidõ pääle. Pia tulõva ummiku. Päsemi inne suurõmbat segähüst.

    Tiatri- ja muusikamuusõumin om pall’o pille. Üts tarõ om täüs säändsit pille, miä esi mängvä, hindäl tulõ-i muud tetä, ku vändäst käändä. Muusõumigiid om üts tädi, kinkalõ nuu pilli väega miildüse. Tä mugu väntäs...

    Perämädsen tarõn omma rahvapilli. Saami piibarit puhku. Tädi plaksutas.

    Üts ülesastminõ viil

    Muusõum pandas kinni ja mi läämi läbi Tal’na vanaliina muusikaakadeemiä poolõ. Kaemi Raekua platsi pääl tsipakõsõ jõululaatu, sis tulõ edesi minnä. Plaanin om süümine akadeemiä kohvikun.

    Kell katõssa alostas kontsõrt, Eesti Tiatri- ja Muusikaakadeemiän rahvapille opja näütäse, miä nä är omma opnu.

    Tal’nan naati rahvamuusikat oppama viil seo sügüse, tuuperäst omma mi latsõ, kiä kats vai kolm aastakka tuud opnu, kõvõmba tegijä.

    Tervitüses laul «Mina lätsi Siidile», väiku Võro oppajidõ tervitüs ja sis Tal’na rahvamuusika opjit kullõma. Näid om õnnõ kolm tükkü ja tuuperäst lättki täüde Roose Celia plaan poolõ kümne aigu Tal’nast kodo poolõ sõitma naada. Latsõ saava kittä, et olli hää latsõ.

    Kodo jõvvami üüse, kiä üte paiku, kiä ildampa. Rahvamuusikus opja piät tuud kah noorõst pääst har’otama, pillimehe tüü om inämbüisi õdagunõ.

    Järgmädsel pääväl...

    ...omma latsõ koolist vabas küsütü. Ei jõvva jo hummogu varra üles, ku sälä takan om sääne päiv. A ega tuu päiv peris magamisõs kah ei olõ: õdagu om ettemängmine. Rahvapille opja mängvä Võro instituudi saalin ette tuud, midä poolõ aasta seen opitu. Kullõja omma tõõsõ latsõ ja latsivanõmba. Ku egäüts om saanu mängi, tetäs üts lugu ütenkuun kah. Tulõva nätäl saa tunnistusõ päält kaia, kuis läts’.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!