Nummõr' 58
Põimukuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Säädüs pitsitäs suuri perrit
  •  
  • Lainugrupp' avitas naisil rahha saia
  •  
  • Katussõ-oppus Karulan
  • Elo
     
  • Vüümeistre tüüldä ei jää
  •  
  • Lugõmik tege kultuuriruumi laembas
  • Märgotus
     
  • Kuld vai elu?
  •  
  • Viitkini Enn: latsi kasvatagu nii kuul' ku vanõmba!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Lugõmik tege kultuuriruumi laembas
     
    Rahmani Jan
       
     21. põimukuu pääväl olli Kihnu koolimajan Kihnu lugõmigu kaejatsi. Kihnlaisi uman keelen lugõmigu säi kokko koolioppaja Ly Leas, Külli Sepp ja Evi Vesik, raamadu toimõnd' Joel Sang. Lugõmigun omma Epp-Maria Kokamäe ja Jaan Oadi värvilidse pildi.

    Raamadu näütämise man kõnõldi ka hätist, miä lugõmigu tegemisel ette omma tulnu. Nuu hädä omma meilegi väega tutva: kõnõldi tuust, et egän
    Kihnu külän (!) om veit'kese esisugumanõ kiil', niisamatõ tull'
    jutus tuu, kuis piäs tuud kiilt nimetämä, kas keeles vai murdõs.

    Raamadu toimõndaja Joel Sang kõnõl', et taa lugõmik om edimäne kihnu keelen tett raamat, tuuperäst pidivä tegijä vällä märk'mä ka tuu, kuis kiilt kirjä panda. Lugõmigun om kihnu kiil' kirjä pant eesti keele reeglide perrä, õnnõ pehmendüst märgitäs eräle, pehme tähe ette kirotõdas väiku e. Üts' kihnu keelen kirjä pant tekstijupikõnõ näge vällä sääne: «Pissike Kaisa võeti kua emä ning isäga talisõ Talina reesi piäle juurõ. Mindi Kaisa tädi ning oniga seltsis. Nied eläsid juba aastu Pärnüs. Et Kaisa iä laps olõks, lubati tämä päräst luõma-aida viiä. Selle päräst kannatas Kaisa jõlusast vanõmatõ asjõaamisõd ning puõeda kaodu juosmisõd ää. Viimes siis sõedõti luõma-aa puolõ.»
     
    Väiku saar ja hulga turistõ
     
    Väiku Kihnu saarõ pääl käü suvõ aigu hulga turistõ. Kihnu saat praamiga Tõstamaa lähkült Munalaiust vai Pärnu liinast.

    Päält tuu saa Kihnu sõita kalapaatõga, Pärnust saa sinnä sõita linnukiga ja talvõl saa üle ijä viil autuga kah. Munalaiust sõidat praamiga kah uma tunn' aigu, Pärnu ja Kihnu vahet sõit praam' kats' tunni. Sõidutii omma saarõ pääl kehväkese, tuuperäst sõit inämbüs Kihnut kaema tulnuid saarõ pääl jalgrattidõga, midä paiga pääl ka lainutõdas.

    Autuga sõidat saarõlõ tsiiru pääle vas't poolõ tunniga, saar om säidse verstä pikk' ja kolm verstä lagja. Kihnun om neli küllä: Lemsi, Linakülä, Rootsikülä ja Säärekülä. Saarõ pääl om uma neli-viis' puuti, päält tuu viil mitu kohvikut ja söögikotust. Bensiinijaam om saarõ pääl kah.

    Kihnun om õigõusu kerik, surnuaian om nätä, et pall'odõ kihnlaisi nime omma olnu (nigu setodõlgi) Maria vai Paul. Kihnu keskliinan om vahtsnõ rahvamaja, tuu kõrval muusõum', minka vastan om kerik ja takan koolimaja. Säälsaman kerigu kõrval om ka kõrts'.

    Kihnlaisi jaos tähtsä tegeläne om olnu Kihnu Jõnnis kutsut Enn Uuetoa, laiva Rock-City kaptõn'. Timä kundi omma 1992. aastagal vällämaalt är tuudu ja ümbre matõtu Kihnu.
    Kihnlaisi jaos om kõgõ tähtsä olnu meri. Mere veeren om hulga kadajit, nigu õks Õdagu-Eesti saari pääl. Mere pääle käävä ka kalamehe paatõga.

    Üte kalamehe sõitva mõlgin autuga, kon olõ-i määnestki nummõrd külen – politseid Kihnun olõ-i, Tõstamaa konstaabli vahepääl käübev. Turistõ, kiä rattaga ei sõida, veedäs ringi kastõga autidõga, nii paar'kümmend tükkü egä autu kastin.
     
    Uma esimuudu kultuur'
     
    Kihnu kultuurist jääs silmä innekõkkõ tuu, et naasõ käävä ringi kirivide pruntsõga, midä kördis kutsutas. Kõnõldas, et tuud körti kandva Kihnu naasõ õks pia õga päiv, olõ-i nii, et pandas õnnõ pidopääväs säl'gä. Kõrva jääs, ku kullõlda mõistat, ka kihnu kiil', vanõmba inemise kõnõlõsõ tuud egä päiv umavahel, noorõmba nigu pel'gäse viil.

    Laivamehe, kiä autit praami pääle avitasõ, kõnõlõsõ algusõn kiräkiilt, a ku närvi läävä, selle et autit om nii hulga, et ei taha är mahtu, nakkasõ umavahel õks kihnu kiilt kõnõlõma.

    Esimuudu as'a omma viil perremärgi, miä joonistõdas tüüriistu pääle. Kõnõldas, et sääne asi om Skandinaavia maiõn külän egäpääväne. Kihnun tarvitõdas perremärke ka täämbädsel pääväl, es'ki üte surnuaia risti pääl oll' perremärk'.

    Ehitüse ja säändse muu matõrjaalsõ kultuuri man jääs kül vähä vanna silmä. Majjul omma inämbüisi Vinne-aigu ehitedü silikaat'vuudrõ. Palk'huunit om nätä veidü, kuigi või arvada, et silikaadi all om noil tõisil majjul kah palk'.

    Katussõ omma inämbüisi eterniidist, mõnõ all sindli. Om ka mõni ruukatus, a noid kül muiõ hulgan väega veidü. Vahtsõ katussõ, miä nüüd pandas, omma katussõkivi muudu pressitüst plekist, ka mõnõ vahtsõmba maja sainavuudri om plekist.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Tulõvadsõlõ olümpiäle läävä sammamuudu neo kaabagu ja laiskvorsti!

    Spordimiis' Noolõ Erki Eesti spordi- ammõtnikõst (EPL)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!