Nummõr' 143
Joulukuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Käokiräs lindu, landu...
  • Uudissõ
     
  • President käve Võro instituudin.
  •  
  • «Mino Võromaa» võistlus
  •  
  • Uma Pido aig muutu
  •  
  • Kuis latsõ lugõma opõ
  • Elo
     
  • Maamehe otsva naist 2.
  •  
  • Häid juttõ jakkus aastas aos lehte panda
  •  
  • Suujuttõ-kirotaja avitasõ raamatut tetä
  • Märgotus
     
  • Häid kirotajit üle vana Võromaa!
  •  
  • Kodo jäägu kallis!
  •  
  • Ämariku Volli: taast luust tull’ kõva jant!
  •  
  • Ainelo Ago: ma olli suur kur’ ategejä!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Ainelo Ago: ma olli suur kur’ ategejä!
      
     
    Ainelo Ago. 
      
    Räpinä kirämiis, kodoluu-uurja ja vanno asju korjaja Ainelo Ago (83) kirot’ jutuvõistlusõlõ tuust, kuis tä päält Tsiberist tulõkit kur’ategejä passi asõmõl inemise passi sai. Võistlusõ þürii hinnas’ taa kõgõ parõmbas tõsitsõs jutus. Noorõst pääst oll’ Ago küländ keevälidse olõkiga miis: timä kriminaalkausta lukõn tulõ vällä, et tedä peeti tõtõst suurõs kur’ategejäs.

    Minkperäst sõs arvati, et ti nii suur kur’ategejä olliti?

    A olligi: «sabotaaþnik, vrak sovetskova sajuusa». Mis ma tei – tüü man sabotiirse. (Ago kõnõlõs tuud luku pikält, lühkült üteldä vaiht’ tä Kemerovo oblastin Prokopjevskin asumisõl ollõn är üte sildi ja tuuperäst betoneeriti üte kaivandusrongi käügi lakõ mitte tsimmendi, a tsimmendimuudu tolmuga, midä pruugiti kaivandusgaasi kahjotus tegemise man. Lagi sattõ tunnõli pidoligul vallategemisel kaala, paar kõnnõpidäjät-kommunisti sai hukka ja Agol hindäl sai jalg vika – UL)

    Olli sääl kaivandusõh kolm aastat ja tei tüüd nii veidü ku sai. Mõtli vällä haiguisi. Asumisõst pässi är 1958. Ilma Eestimaalõ tagasitulõmisõ ja liinun elämise õigusõlda. Anti mullõ tuu kur’ategejä pass. 1959. lubati sõs Eestimaalõ tulla.

    Mis tüüd olõti elon tennü?

    Ku ma inemise passi sai, nigu ma tuun jutun kirodi, sis sai ma Räpinä keskkuuli oppajas. Traktorioppus oll’ algusõh, peräh oll’ autooppus. Vanast oll’ ALMAVÜ, tuuga köüdüsseh oll’ mul kah autukuul.

    Parhilla tii kirätüüd, anna Tarto vabahusvõitlõjidõ ühendüse infolehte vällä. Talorahvamuusõumihe olõ saatnu pall’o uurmistöid: transpordist, kultuurist, spordist jne.

    Kas oll’ hää miil, et jutvõistlusõ tõsitsidõ juttõ võit tull’?

    Tuu oll’ väega suur üllätüs. Kõik omma sääl sündünü as’a, üttegi võlss sõnna seeh ei olõ! Tuu Ravva Kalju, kes mul elämise maaha palot’, es pallõ andis kah. Timä oll’ suur komnuur, läts’ miilitsäs, oll’ Veriora valla volinik.

    Om teil unistus, midä tahasi viil är tetä?

    Mul ei olõ suuri unistuisi. Kae: Ritsingu Richard oll’ mu hää tutva. Ku tä oll’ 83, sõs ütel’, et täl om viil vaia kats aastat ellä, sõs saa muusika-aoluu kirja panda ja või är koolda. Sai tuu kirja ja oll’gi minek!

    Üts vana miis kor’as’ raudrahakõisi, üts esieräline rahakõnõ oll’ puudus ja tä tahtsõ tuud väega saia. Ma käve Leningradih kaubareisi pääl, tõi tälle tuu rahakõsõ – päält revolutsiooni vällä ant esieräline hõpõruubli – kuu aigu läts’ müüdä ja miis koolnu!

    Vot mu unistus oll’ rahakapp löüdä. Es saa koskilt, a kõrd lätsi paisjärve viirde ja kai, et misasi sääl viih om: rahakapp. Luku olliva, a võtmit es olõ. Koolih kammandi poiskõsõ appi, veimi kooli tüükotta ja teimi kõrda.

    Küsse Harju Ülle

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!