Nummõr' 143
Joulukuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Käokiräs lindu, landu...
  • Uudissõ
     
  • President käve Võro instituudin.
  •  
  • «Mino Võromaa» võistlus
  •  
  • Uma Pido aig muutu
  •  
  • Kuis latsõ lugõma opõ
  • Elo
     
  • Maamehe otsva naist 2.
  •  
  • Häid juttõ jakkus aastas aos lehte panda
  •  
  • Suujuttõ-kirotaja avitasõ raamatut tetä
  • Märgotus
     
  • Häid kirotajit üle vana Võromaa!
  •  
  • Kodo jäägu kallis!
  •  
  • Ämariku Volli: taast luust tull’ kõva jant!
  •  
  • Ainelo Ago: ma olli suur kur’ ategejä!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Ämariku Volli: taast luust tull’ kõva jant!
      
     
    Ämariku Volliga juhtus kõikaig egäsugutsit sekeldüisi. 
      
    Timahavadsõ Uma Lehe jutuvõistlusõ võitja ja kõgõ parõmbas hinnadu nal’ajutu kirotanu Ämäriku Volli (70) om peri Setomaalt, a eläs Räpinäl. Et täl om juhust kõgõ sekeldüisi sisse trehvädä, sõs olõ-i vaia juttõ jaos matõrjaali kavvõst otsi.

    Kas mõistsõt arvada, et su jutt võistlusõ är võit?

    Es julgu luuta, a tahtsõ külh väega!

    Kas tuu surnukuuri-lugu teküt’ Räpinä pääl larmi?

    Iks teküt’. Kes minno näivä, kõnõli umilõ tutvilõ, neo umakõrda umilõ ja sis käändügi tuu jutt nii kavvõlõ, et ma es mõista inämb midägi üteldä. Kõnõldi, et mul oll’ pantu koolnu istma sinnä lavadsi pääle, koolnul kah kaardi käeh ja mina mänge kaartõ timäga! Õgaüts pand’ mano jo, kes midägi mõtõl’ vällä! Ja mis viil – viinaklaas oll’ kah koolnu kõrval olnu ja mina ollõv kokko löönü tuu klaasiga!

    Pääle tollõ panti surnukuur kõrraga tappa ja keski es saa inämb säänest janti tetä. Võti viidi är. Kaiv Viive, õdõ, ütel’, et sa hiidütät sita kõgõ soolikidega vällä, sullõ ei või taad võtind anda!

    Ega ma hindäle säänest kuulsust es taha! Olnu õs mul putõl sinnä maaha jäänü, sis olnu õs ma tagasi lännü ja sõs olõssigi üteld, et Kreegi Roosi näkù vaimõ!

    A tollõ Leoga saimi kokko viil peräh, naabri pulmah – Leo oll’ naasõ tädipoig. Küsti, et kos ti tõnõtõist tunnõti, a mi es ütle kumbki midägi!

    Kirotit võistlusõlõ hää unigu nal’ajuttõ, kuis sukka kõik aig säändsit asjo juhtus?

    Vanaimä, imä ja inemiisi käest olõ kah juttõ kuulnu, neo tulõ kõik kirja panda. Ma olõ jo pall’o käünü väega: piaaigu Vaiksõ ookõani veereh är käünü. Tuudaigu oll’ Vladivostok kinnine liin, sinnä ma es päse. Tuulaiga sai vagunit laati jaamah, et rahha tetä ja sis jälleki edesi sõita.

    Ku uudismaad naati harima, kos sa hukah, propagandat tetti kõvva ja vaim oll’ valmis minemä. Kasahstanni. Imä haigusõ peräst tulli ma säält är. Peräh sai mintüs Ukrainahe kaivanduisi ehitämä.

    Kas sul oll’ Vinne aigu peris ammõt kah vai kävetki õnnõ haltuura pääl, nigu jutun?

    Ku 28-aastadsõlt haigõs jäi ja üts neer är võeti, sõs kävegi jah. Olli grupi pääl ja kohegi tüüle es võeda. A et ma kõikõ tüüd mõistsõ tetä, sis tull’ rahha tiini. 20 ruublit vai mis tuu pension oll’.

    Om sul määnegi unistus, midä tahasi viil elon är tetä?

    Juttõ om viil hulga, tahasi raamadu vällä laskõ.

    Küsse Harju Ülle

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!