Nummõr' 143
Joulukuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Käokiräs lindu, landu...
  • Uudissõ
     
  • President käve Võro instituudin.
  •  
  • «Mino Võromaa» võistlus
  •  
  • Uma Pido aig muutu
  •  
  • Kuis latsõ lugõma opõ
  • Elo
     
  • Maamehe otsva naist 2.
  •  
  • Häid juttõ jakkus aastas aos lehte panda
  •  
  • Suujuttõ-kirotaja avitasõ raamatut tetä
  • Märgotus
     
  • Häid kirotajit üle vana Võromaa!
  •  
  • Kodo jäägu kallis!
  •  
  • Ämariku Volli: taast luust tull’ kõva jant!
  •  
  • Ainelo Ago: ma olli suur kur’ ategejä!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Surnukuurih
     
    Uma Lehe timahavadsõ suurõ jutuvõistlusõ võidujutt!
     
    Ämariku Volli
     
    Seo lugu juhtu minoga kuvvõkümnendide keskpaigah. Ma tulli Setomaalt haltuura päält tagasi, olli valmist tennü üte pliidi ja truuba. Pääkene oll’ lõpuliigost veidökene hurril.

    Ku Räpinähe sai, sis olliva joba kõik poodi kinni. Ma tundsõ, õt olõsi vaia viil üts putõl olut. Tuju oll’ hüä, rõõm oll’ kõrdalännüst tüüst. Mul oll’ tiidä, õt turuplatsi pääl om pistüjala kõrts, midä rahvasuuh «Roheline konn» kutsuti. Tuu kõrts oll poolõüüni vallalõ. Ma lätsigi sinnä kõrtsi, võti pudõli olut, saistsi üte puki mano ja naksi aigupiteh maitsma. Kõrtsi tull’ viil üts parajadõ vindih miis. Timä ost’ kats pudõlit olut, üte jõi kõrraga är. Tõsõga käve üte puki mant tõsõ mano ja pallõl’ kõigi käest üümajja. Tä lubasi tuu iist osta kats pudõlit «tsitroninapsi». Tsitroninaps oll’ 40 kraadilinõ kõllanõ viin tsitroni maiguga, hind oll’ kats ruublit ja 66 kopkast. Todaaigu sai tuu raha iist 21 pätsi leibä, suitsu ja tikku ka viil.

    Tõisi pukkõ man naarõti ja tsusiti, saadõti miilitsäst üümajja küsümä. Timä tull’ ka mino puki mano. Küsse ka üümajja. Kuna ka minol oll’ väikene sakk seeh ja tuju lustilinõ, sis ütli tälle: «Osta viin är, sis ma vii sinno üümajalõ.» Ma mõtli, õt timä tege nalja, a tõnõ ost’ki kats pudõlit tuud kõllast viina, midä kutsuti viil rivanoolist timä kõlladsõ värmi peräst.

    Nüüt ummakõrda olli mina hädäh, olli suurõ suuga mehele üümajja lubanu. Timä tull’, pudõli peoh, tagasi mino mano, näüdäs’ käega, õt läämi.

    Mul mõtõ tüüt’ suurõ huuga. Kohe ma timä külh vii? Ma õs elä sis viil Räpinäh, a kodo ma külh õs tohtnu joodkit viiä. Ma esiki õs julgu jokih pääga kodo minnä.

    Sis karas’ mullõ sõbõr miilde, Volli nimi, kellega mõnikõrd haltuura pääl kävemi. Tuju läts’ kõrraga hüäst.

    Lätsimi parralõ haigõmaja surnukuurist müüdä. Viimäte tull’ valladu mõtõ päähä, tuu miis üteh timä viinuga surnukuuri magama sokuta. Ma esi õs pelgä jo latsõst saani õi koolnut õga surnukuurõ.

    Ma olli pall’o kõrdu olnu Räpinä haigõmajah seeh ja tiidse, õt surnukuuri ust õs panda kunagi tappa, sinnä jo nal’alt kiäki õi lää. Käsi tuul mehel veidökese uuta, esi lätsi kaema, kas mõnt koolnut seeh olõ-i. Õs olõ.

    Ma panni tulõ palama ja kutsi ka sõbra sisse. Käsi sõbra aknõ ala lavadsi pääle istma. Ma tiidse ka tuud, õt haigõmajast olõ-i surnukuuri tuld nätä, autokuuri jääse ette. Kiäki siiä õi tulõ kah inne hummogut.

    Sääl huunõh oll’ kats lavatsit plekiga üle lüüd. Põrmand oll’ tsimmendist. Ma küsse tuu mehe käest nimme. Oll’ Leo.Timä mino nimme õs küsü. Leo kai hindä ümbre ja ütel’ mullõ: «Õga sa ka rikkalt õi elä.» Mina vasta: «Kost ma toda rikkust võta, ku õga päiv viina taha?» Leo käsù mul pudõli vallalõ tetä. Jäl vahtsõnõ hädä, kost viinapitsi võtta? Peräkõrd karas’ mullõ miilde, õt aknõ pääl om tuu klaas, koh marlet hämmäti, ku koolnut mõsti. Ma võti tuu klaasi, vali sinnä veerändi jao «rivanooli», lätsi ussõ mano, mõsi klaasi puhtast.

    Leo küsse, mille ma viina raiska? Ma ütli, õt olõ-i ammu kotoh olnu ja klaas oll’ är tolmanu. Leo oll’ nii pur’oh, õt ülepää õs taipa, koh timä om. Tuu üüga jõimi õks puultõist pudõlit viina är. Leo jõi õks päämädse jao, ma õs taha hinnäst purjo juvva. Mõtli Leo sinnä magama jättä, esi är kodo minnä.

    Sis naksi mõtlõma, õt või mõni hädä tulla. Sääl oll’ kats sängülinna, miä ma Leolõ pää ala panni, nigunii tuldas noid inne vahetusõ lõppu otsma, kellä säitsme ja katsa vaihõl. Mõtli, õt lasõ Leol kellä säitsmeni maada, sis läämi ruttu är. Kellä säitsmeni oll’ viil üle kolmõ tunni. Mõtli tuu ao müüdä saata surnukuurist laulu tegemisega. Edimält joosiva sõna peris höste, a õs saa arvugi, kuis ma pikäle vaiu ja magama jäi.

    Heräsi sis, ku uss vallalõ tõmmati. Näi, õt ussõ pääl sais kadonu Kreegi Roosi. Karksi üles, Roosi vehke mõlõmba käega, silmä punnih pääh, õs tulõ täl helü kuigi vällä. Sis helü pässi: ää-äääh-ääääääääää… ja pand’ haigõmaja poolõ juuskma.

    Hüpsi tõsõ lavadsi mano, nõsti Leo üsäga jalgu pääle. Leo küsse hirmuga, õt kos tä om? Ütli, õt surnukuurih. Leo hiitü viil hullõmbalõ, tahtsõ haigõmaja moro pääle joosta. Haari säläst kinni ja tõmbsi läbi heki kooli aida. Sääl karas’ miilde, õt perä viina jäi lavadsi jala taadõ. Lätsi tuud är haardma, a joba tull’gi haigõmajarahvas valgidõ kitlidega. Tohtri küsse: «Midä sa, Ämarik, siih tiit?» Ütli, õt jalgu puhksi. Kääni ümbre ja pagõsi kooli aida. Leod sääl inämb õs olõ. Ma otsõ timmä Räpinät piteh takah, õs lövvä.

    Pääle tuud juhtumist läts’ Räpinäh jutt vallalõ. Minoni jodsõva ka nuu jutu, õgaüts kõnõl’ toda asja esimuudu.

    Kes minno tundsõ, küsse, kuis asi periselt oll’, a kiä õs tunnõ, tuu kõnõl’ mullõ uudist: «Kas tiiät, õt sanitar Roosil oll’ peräst kõik tuu püksõh, mis inne kõtuh oll’!»

    Tuu kõik oll’ köömes, a kõgõ hullõmb oll’ tuu, õt parajadõ oll’ mu imä haigõmajah. Ma olli kats nädälit haltuura pääl olnu ja õs tiiä tuust midägi. Ku imä haigõmajast kodo tull’, sis võeti minno õigõhe lava pääle. Ma kai, kuis rutõmbahe är haltuura pääle minnä saa.

    Mis sa arvat?
     
     
    Savvu nõsõs!
     
    Ruitlane, kapitalist
     
    Või mullõ seo kapitalism miildüs! Sattõ täämbä hummogu Tarto krematooriumi kodolehe pääle. Sääl om kirän, et om võimalus näidega matusõteenüsse leping tetä, minka saa esihindä puhtidõga köüdetüid teenüssit telli ja näile umast rahakotist põradsõ hinnaga är massa.

    Kae, ku kavval ma olõ, joba 38 aastakka vana, tii hummõn näidega lepingu är ja ku ma ütskõrd är koolõ, om inhvlatsioon mu laiba nii odavas jüränü, et krematoorium mass pääle, et must valla saia!

    Ma vali kõgõ kõvõmba kirstu, paksõmba kündle ja kuumõmba tulõ ja ku minno matma naatas, ei lüü arvõ minno tõist kõrda koolnus. Tuu kremiirmine om üts rassõ ja kulukas küdsämise viis, selle et inemine joht tsiajalg olõ-i, mink katõ tunniga pehmes saat. Inemise liha om tuim ja vintskõ ja midä sitõmb inemine, tuud vintskõmb.

    Ma investeerisi külh krematooriummi parõmba meelega ku ütskõik määndsehe pensionisambahe. Om usutavamb! Näeti, kruun ähvärdedi är devalviiri, panga sadasõ kokko, USA dollar mass varsti kümme kruuni, hinna nõsõsõ, pents mass joba 14.60.

    Ma mugu ehitä umma sammast ja inhvlatsioon jürä alt nigu võhl. Ma olõ keskmäne miis. Eesti mehe keskmäne elo om 65 aastat pikk, pinsile saa 63 aastaga vannudsõlt. Kuis ma sis umma rahha kuluta saa, ku ma är olõ koolnu? Ma olõ sis joba nii vana, et ei jõvva jo katõ perräjäänü aastaga tervet pensionisammast maaha juvva!

    Kuigi... Tarto krematooriumi lehe pääl om sääne imelik kiri, et kundõdõ parmõbas teenindämises om krematooriumi lavvanummõr 748 7108 ja säält antas nõvvo, kuimuudu toimõnda olukorrast lähtuvalt.

    Olokõrd om sääne, et ma olõ olukorrast lähtuvalt maaha lõpnu, ütesõnaga kundõ. Ütelge, kuis ma saa koolnust pääst telehvonitoro nõsta, 748 7108 sisse toksi, et teile teedä anda, et ma olõ tävveste koolnu ja taha teedä, midä ma no edesi tegemä piä? Mul om viil viiskümment tuhat alalõ, pensionisambast, olukorrast lähtuvalt, ütelge, kuis ma saasi tuu maaha lakku? Ma olõ kundõ, mitte nuu vesitside silmiga sugulasõ – neo ommava tõpra, kiä tegevä näkõ, kiä õnnõ mu kokkokraabidu 50 tuhandõ peräst higistäse.

    Võro matusõtal’tus pakk kah siist ilmast väärikat ärminemise võimalust. Saat havva pääle süntesaatori telli, saat koolnusussi telli. Ma loi kõgõpäält surnuussi, a noid tegeligult ei saa. A kadonukõsõlõ tetäs kosmeetikat ja pankõ tähele – ku sääl omma meistri, kiä koolnulõgi kõrraligu näo päähä tegevä, sõs olõ nii hirmsa näoga naistõrahvas vai neio ku taht, ku sääl hindäle kosmeetikat tiit, saat vast inne pensionisammast mehelegi.

    Mis naisil viga, nimä lõpõsõ keskmädselt sis, ku 77 aastakka vana omma. 14 aastaga jõvvat muidogi pensionisamba kosmeetikide ja pediküürjide man lajas lüvvä! Mi, miihi arvõlt laristasõ kohvipoodin konjagiklaasi takan, sõs ku parajalõ krematooriumikorsnast savvu nõsõs!

    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Tugi vaesilõ

    Kuustõist aastat tagasi tulnu Eesti uma riigi inemise olli edimält vaesõ: poodiriiuli tühä ja rõiva- ni söögikraam talongõ pääl.

    Tuul aol viirdü kraamikuurmit vällämaalt ekkä Eestimaa nukka, Võromaagi es jää ilma. Kraami jagamisõ man tull’ ette tülütsemist, kadõhust ja päälekaibamist. Sekkä juhtu ka andsakit asju.

    Ütte Võromaa kavvõmbahe nukka tull’ talvitsõl aol Norrast mitu kuurmat egäsugumast kraami, mis säeti vällä rahvamajja. Rahvas tormas’ rõivakraami unikidõ kallalõ.

    Üts külämiis löüdse säält hindäle meeleperädse kuhti ja läts’ tuud piigli mano sälgä säädmä. Uma jupp-palidu visas’ tä tooli pääle. Ku miis tagasi tull’, oll’ timä kuht ärki kaonu.

    Tä näkù, et kiäki lätt ussõ poolõ, timä kuhtikõnõ kaindla all. Jupp-palidu umanik juussõ välläminejäle perrä ja nõudsõ umma päälisrõivast tagasi. Ega tõõnõgi hääst kuhtist ilma es taha jäiä.

    Peräkõrd näüdäs’ õigõ umanik «vargalõ» Baltika ummõlusvabrigu silti kuhti vuudri päält krae mant. Asi sai ilma miilitsäldä kõrda.


    Miis ei jätä munnõ ripakilõ

    Põlva-Tartu bussi tull’ poolõ tii päält mitu inemist, tõisiga üten ka üts tsäpe vanamutt, Liine nimi. Timä oll’ edimäne bussi minejä.

    Oll’ varahanõ hummok ja buss pia tühi. Edimädse pingi pääl istõ vanamiis, perädü suur korv vahekäügin timä kõrval.

    «Taiva peräst, nüüt sõkkas mu muna purus!» hädald’ vanamiis, kiä sõit’ Tartohe turgu.

    «Ütski õigõ miis ei jätä ummi munnõ ripakilõ!» kitt’ Liine vasta ni ast’ uhkõlõ üle munakorvi.
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!