Nummõr' 143
Joulukuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Käokiräs lindu, landu...
  • Uudissõ
     
  • President käve Võro instituudin.
  •  
  • «Mino Võromaa» võistlus
  •  
  • Uma Pido aig muutu
  •  
  • Kuis latsõ lugõma opõ
  • Elo
     
  • Maamehe otsva naist 2.
  •  
  • Häid juttõ jakkus aastas aos lehte panda
  •  
  • Suujuttõ-kirotaja avitasõ raamatut tetä
  • Märgotus
     
  • Häid kirotajit üle vana Võromaa!
  •  
  • Kodo jäägu kallis!
  •  
  • Ämariku Volli: taast luust tull’ kõva jant!
  •  
  • Ainelo Ago: ma olli suur kur’ ategejä!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Sandinkäük
     
    Tuu oll’ Vinne aol, ku võtsõmi Võrol väiku kamba kokku, muidugi naasõ, et läämi mi ka õigõ märdisanti. A märdisandin piät õks üts miis ka kamban olõma. Meil oll’ üts väega vahva provva, kes passõ väega häste Märti mängmä. Tä esi oll’ tuu plaaniga peri kah. Saimi tälle miihi rõiva ja uhkõ sulõga olõkaabu. Naksimi sõs Vabrigu uulidsa puult keskliina minemä. Kävemi õnnõ tutvit paiku piten. Sõs tull’ mullõ viil üts hää kotus miilde, kos meid kimmäle sisse lastas, selle et tuu om mu klassiveli.

    Laulsõmi ja tandsõmi ja kuulutimi perrerahvalõ kaartõ päält õnnõlikku tulõvikku. Perremiis vali inne är tulõkit klaasitävve «mõtsakohinat»: «Võtkõ no, sandikõsõ, külmärohtu kah, tulõ lauluhelü parõmbalõ vällä!»

    Üts naanõ mi kambast es ooda ka tõist käskmist ja virut’ terve tuu klaasitävve ütsindä rindu ala. Tenssimi majarahvast ja lätsimi kõik hään tujun vällä. A oh aig, mis edesi sai. Tuu viinanõna jäi väega vinti ja es võta inämb jalgu ala. Ega ei saa jo inemist uulidsa pääle jättä. Olõs tä vakka olnu, tükse viil laulujorru ka ajama, nii et liin helisi.

    Peris ikulugu, et kuis mi jõvvami sinnä Vabrigu uulidsa pääle, selle et jäimi õnnõ kolmõkese. Viä nigu lõpnut rebäst perän, a är mi õks jõudsõ tä kodo vitä.

    Roosi Lainõ

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!