Nummõr' 142
Märdikuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Rahvarõivas olku uma!
  • Uudissõ
     
  • Setodõl tulõ umakeelinõ oratoorium
  •  
  • Rõugõ vald avitas meistrimehes saia
  •  
  • Võõpso raamadukogon saa nätä Ruitlast
  •  
  • Pinikese tei edimäst kelgusõitu
  • Elo
     
  • Lühkü oppus katrisanti minekis
  •  
  • Moskva tsirkus – lugu tuust, kuis seto poiss läbi Moskva Usbekimaalõ läts’ 2.
  • Märgotus
     
  • Narkoveoga saa-i rikkas
  •  
  • Sibula Priit: ma õks kõik aig kah ei «pauguta»!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Sibula Priit: ma õks kõik aig kah ei «pauguta»!
      
     
    Sibula Priit om õkvaütlejä miis, ilosit sõnno tä valima ei nakka. 
      
    Vagivahtsõnõ Põlva maavanõmb Sibula Priit (29) silmäs ammõtin-olõgi kolmandal pääväl uma tarõ ussõ man saksa kunstnigu pilti: sipul, kala ja aknõst paistus Tal’na liin. Pilt om tan olnu jupp aigu inne tedä, a pand maavanõmba muhelõma. Sipul om paigan, a kas naatas no «sibulasuppi» kiitmä vai pand sipul hoobis mõnõl silmävii juuskma, saami pia teedä.

    Tekke hinnäst mi kandi inemiisile tutvambas: kon omma ti juurõ ja mis miis olõti?

    Peri olõ ütelt puult Sangastõ kandist ja esä puult omma juurõ Meremäe vallan. Esä om viil tan sündünü, a pere läts’ päält sõta Tal’nahe ja esä elli tan 1970. aastidõni. Päält tuud läts’ Valgamaalõ. Teno velele, kiä om rohkõmb juuri otsmisõga tegelnü, olõ käünü jo mõnõ aasta paasapääväl Obinitsa kalmuaial matussõ pääl.

    Mis miis ma olõ – nuur miis, tuu om kõgõ ausamb vastus. Olõ tennü riigitüüd massuammõtin ja opnu Tal’na majanduskoolin. Suvõl sai Tarto ülikuul läbi, opsõ tan kah majandust. Perämäne ammõt oll’ Isamaa ja Res Publica liidu tekevsekretär.

    Mis asjuga nakkati maavanõmba ammõtin kõgõ inne tegelemä?

    No üts om transpordihädä... A maavanõmba tüü om inämb nigu riigi esindämine. Olõ-i tuus rahha ette nättü, et võtta lapju vai kopp ja minnä midägi tegemä vai lahkma.

    Nakkami vahtsõt maakunna hariduskavva kokko pandma. Koskil om piir – peris väikeisi kuulõ saa-i pitä. A ma olõ tuud miilt, et pall’odõn väikeisin koolõn andas hääd haridust ja maakuul om külän tsipa inämb ku õnnõ kuul latsi jaos. Tuuperäst olõs hää mitu asutust üte katusõ ala saia, midä om ka mitmõl puul tettü. Et väiku latsõ kodo lähkül koolin käävä, om egäl juhul õigõ ja mõistlik.

    Kas teil hindäl om latsi?

    Aasta ja katõ kuunõ tütär. Säde om nimi.

    Kas pere tulõ är Põlvahe?

    Õkvalt, ku elämise lövvämi. Kõgõpäält üüripinna pääle. Maakodo-plaan oll’ jo varõmb. A kipõlt osta ei taha, et ildampa piäsi-i vällä vaihtama.

    Naanõ om opnu oppajas, viimäte tüüt’ rahandusministeeriumin. Kutsuti Tal’nan vanaliina hariduskolleegiumi oppajas, olõs lännü, a parhilla tulõ sõs siiä. Ega tuuga nii kipõ kah ei olõ, mi olõmi säänest miilt, et püvvämi esi umma last kasvata nii kavva ku võimalik.

    Pall’o inemise tahtva perrekohussõ väega kipõlt kas riigile vai umavalitsusõlõ edesi anda:lats latsiaida, vanainemine vannokodo. Mullõ om külh meeleperätsemb vana-ao arvusaaminõ perekunnast ku neo vahtsõ ao «ilosa» asutusõ.

    Olõti majandusmiis ja poliitigakõrraldaja. Midä tiiäti vanast Võromaast ja Setomaast?

    Mitte väega pall’o, a vast inämb ku põh’aeestläse. Juurõ omma jo Lõuna-Eestin. Mul om Võromaal ja Setomaal hulga tutvit-sõpru.

    Ku om vaia midägi otsusta, a tunnõti, et tiiä-i seo kandi kotsilõ küländ pall’o, kelle käest nõvvo küsüti?

    Om mu ammõdiveli Võro maakunnan – Tuliku Ülo. Setomaa poolõ päält käü läbi Timmo Margusõ ja Hõrna Aarega, Lahe Anniga. Varstun ja Urvastõn om sõpru ja Põlva kandin kah. Säänest murõt ei olõ, et ma «ütsik susi» olõsi.

    Mineväne maavanõmb Klaasi Urmas jõhvõrd’ ütest maakunna veerest tõistõ, ai egäl puul hääd juttu ja tuu avit’ tä Riigikokko. Kas teil omma säändsesama plaani?

    Ma olõ ka vallajuhtõlõ ütelnü, et ma olõ-i valmis ust suurõ poliitiga iin kinni lüümä.

    Tiiä-i, midä ma tii viie aasta peräst ja tuud ka ei ütle, et ma ei taha riigikokko minnä. Kas ja kuna tuu tahtminõ tulõ, tiiä-i.

    Lehe omma kirotanu, et suur jago maakunna vallavanõmbist ja Põlva ärimehe teid ei salli. Midä tuust arvati?

    Jah, umavalitsusliidun oll’ hääletämine, 28 inemisest arvas’ 15, et ma es pidänü siiä tulõma. Ku ma ümbretsõõri käve ja umavalitsõjidõga kõnõli, sõs mullõ külh kiäki es ütle, et tä minno siin nätä ei taha. Tuud muidoki kah es ütle, et nä minno siiä uutva. Paar inemist ütli, et nä mu puult ei olõ, a ku ma paika saa, külh sõs nakkami kuuntüüd tegemä. Mu uss om kah kõigilõ vallalõ – ku nakkami siin kiusu ajama, sõs om arvada, et tuust kaotasõ kõgõ inämb maakunna inemise.

    Saati vana-aasta õdagu 30. Kas ti ei pelgä, et seo kandi vana tegejä pidävä teid poiskõsõs?

    Ega tuu võlss kah ei olõ! A ku ma vannusõ poolõst poiskõnõ olõ, sis saa-i tuud muudmuudu muuta, ku ummi tegemiisi ja arvamiisiga. Ega Klaasi Urmas must kah pall’o vanõmb olõ-i.

    Kõnõldas, et olõti sääne väega õgva ütlemisega miis?

    Hm...Ega tuu nii kah ei olõ, et ma kõik aig «pauguta»! Tuu om külh nii, et ma niisama päält kullõlda taha-i ja ütle uma arvamisõ vällä. A ma iks kullõ inne tõsõ är. A tuu külh, et ma vali-i kõgõ ilosampi sõnnu, ütle nii, kuis mu meelest as’a omma.

    Mitmõ vahtsõ tutva omma edimädse kõrraga är hiitünü, et ma sääne sarkastilinõ olõ, a omma perän är leppünü.

    Mis seo kandi man miildüs?

    Mulgi, võrokõsõ, seto, vanausulisõ – näil kõigil om alalõ vanna kultuuri. Siin om lihtsäle väega illos ja torõ. Mullõ ei mahu päähä, mille ehitedäs elämiisi liina viirde nurmõ pääle, ku omma olõman nii ilosa kotussõ. Looda, et naatas inämb siiäkanti tulõma ja hulga nuuri perrit om jo tulnu kah. Mu tutva ettevõtjagi tull’ Vana-Koiola kanti.

    Küsse Harju Ülle

    Mis sa arvat?
     
    Uma Lehe suur jutuvõistlus!
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!