| |  Pääleht |
Uudissõ
|
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Narkoveoga saa-i rikkas | | | | Las tuu 2000 kruuni päävän tulõ vähä ildampa, a uma mõistusõ ja tüüga |
| | | | | | Leisi Kuldar, AS-i Premia juhatusõ esimiis | | | | |
Ma ei saaki arvu, kuis saa ütel mikandi noorõl inemisel ülepää nii kehväste minnä, et täst narkokullõr saa. Koolin käüt, saat põhiharidusõ, välänpuul kuuli olõt nii targõmbidõ inemiisi ku umaiäliidsiga üten, saat uma tiidmise kätte. A iks om hulga nuuri, kes uma elo ja tulõviguga mängvä. Tulõ midägi tetä, et tuud veidemb olõsi.
Seo kandi nuur inemine lätt päält kuuli inämbjaolt kohegi kavvõmbalõ, ülikuuli vai tüüle Tal’nahe vai Tartohe. Tuu om mu meelest õigõ – las tä näge, kuis muialpuul eletäs ja tüüd tetäs. Saa vahtsit tiidmiisi, kuis muial targõmba inemise ummi asju tegevä.
Tuu vahtsõ elo algus omgi väega tähtsä: et ku inemine kotost vällä lätt, ei annas tä kõgõ edimädsele meelütüsele perrä, mis või väega kergehe ette tulla. Et ei nakkasi õkvalt suurt rahha takan ajama, mis või mõnõst halvast as’ast vai pätitegemisest tulla.
Muidoki om pall’odõl nooril õkvalt päält kooli lõppu vaia bemm istmise ala saia ja uma maja kah. Õkvalt edimädse pääväga mitu tuhat kruuni tiini. A tuu olõ-i jo elon kõgõ tähtsämb. Elät viil mõnõ aasta ja saat arvu, et tähtsämb om oppi vahtsit asju mano ja ka hingelidselt häste ellä, mitte õnnõ bemmiga ümbretsõõri laskõ. Las tuu 2000 kruuni päävän tulõ vähä ildampa, a uma mõistusõ ja tüüga.
Mul hindäl oll’ umal aol muidoki lihtsämb, ku parhilladsõ ao nooril. Eesti sai õkvalt vabas ja oll’ väega vaia nuuri, kes nakkasi vahtsõt muudu majandust edesi viimä.
Määnest nõvvu ma noorilõ anna? Kõgõ lihtsämbält üteldä: ku om võimalus tõsist ja edesiviijät tüüd kas tetä vai mitte tetä, sõs kõgõ tulõs tetä. Ei tulõs mõtõlda, et äkki ma ei tulõ toimõ vai ei mõista. Ku pakutas põnõvat võimalust, tulõ tuust kinni haarda. Ma umal aol haari pia kõigist tüüpakmisist kinni, mis vähägi säänestmuudu olli, et neo võisi minno edesi viiä. Vahepääl oll’ külh sääne tunnõ, et kas tulõ vahtsõ tüüga toimõ. A kes sis viil saa, ku ma esi ei saa!
Mu hindä sõprutsõõrin om väega häste. Elä Põlvan ja käü vahepääl Talinahe tüüle. Põlvan om meil viiest perrest sõpru-tsõõr, käümi nädälin vähämbält kõrra läbi. Egä riidi õdagu om meil trenn, esä mängvä poigõ vasta korvpalli ja võrkpalli. Midä aig edesi, toda rassõmb, poja nakkasõ võitma, a hää om tuu, et poja tegevä essiga sammu asju. Perän olõmi kõik kuun sannan ja kõnõlõmi nal’ajuttõ. Taa asi köüt kõik taa rahva kokko. Inämb ku 15 aastat om taa seltskund kuun käünü ja väega hää om olla.
Mi olõmi kõik uma ammõdi pääl: üts tabletitehassõn tüül, tõnõ tege ussi-aknit, kolmas om mehaanigamiis. Mi ei kõnõlõ umavaihõl ei tüüst, ei tuust, pall’o kellelgi rahha om vai midä olõmi ostnu. Sukugi mitte! Õnnõ maailma- ja nal’ajuttõ. Latsõ nägevä-kuuldva tuud, tiidvä, et om sääne seltskund, kes ütstõist tugõ. Suurõn liinan säänest ei tegüne, tegünes siin, kon inemise hoitva kokko, omma ütstõsõ vasta sõbraligu. Taa om suur väärtüs.
Varra om üteldä, kuis mu latsil lätt – üts om säitsmendän, tõnõ tõsõn klassin – a mul om hää miil, et nä tahtva egäsugutsit asjo tetä. Tütär tands siin ja sääl, poig lask ja mäng käsipalli – tegosa omma nä külh.
Ku mi mõni nädälivahetus kohegi ei lää ja koton olõmi, sõs om tuud vingmist, et teemi iks midägi! Tuu ütine tegemine omgi sääne asi, mis avitas nuuri hinnäst elon kimmält tunda.
Ma narkokullõrit tunnõ-i, a tiiä säändsit, kiä omma kerembält essünü. Eks ma esi olõ kah kooliaol parralt pätti tennü. A nuu olli sändse tarviligu tembu: ku saat noorõstpääst väiku «kaara» kätte, tuu tulõ sullõ väega kasus. Viku tege egäüts, päätähtsä om ummist vikust oppi. A ku õkvalt tiit säändse tembu, et elos aos märk külge jääs, sõs om iks jama külh.
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
