Nummõr' 142
Märdikuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Rahvarõivas olku uma!
  • Uudissõ
     
  • Setodõl tulõ umakeelinõ oratoorium
  •  
  • Rõugõ vald avitas meistrimehes saia
  •  
  • Võõpso raamadukogon saa nätä Ruitlast
  •  
  • Pinikese tei edimäst kelgusõitu
  • Elo
     
  • Lühkü oppus katrisanti minekis
  •  
  • Moskva tsirkus – lugu tuust, kuis seto poiss läbi Moskva Usbekimaalõ läts’ 2.
  • Märgotus
     
  • Narkoveoga saa-i rikkas
  •  
  • Sibula Priit: ma õks kõik aig kah ei «pauguta»!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Lühkü oppus katrisanti minekis
     
    Laube Kadri
      
     
    Laube Kadri minevaasta katrisandin üten tütre Dimitraga. 
      
    Inne ku katrisanti minnä, tulõ veidü teedä katri-kombist ja hinnäst juuskmisõs ette valmista. Tuuperäst om tan lühkene oppus, et veidü mõnda asja miilde tulõta vai mõni vahtsõnõ nipp manu saia.

    Kõgõ tähtsämb om ettevalmistus. Uma seltskunnaga tulõsi är jaka, kiä om perreimä, kiä latsõ jne. Vanastõ om hinnäst ka eläjäs muudõt: toonõkurõs vai kahrus. Perreimäl om üsän titt – tuu või olla peris lats, a passis ka (esi tett) pupp.

    Otskõ vällä valgõ rõiva ja hindä ilosas tegemise as’a – katri valgõ rõivas tähendäs lumõ maahatulõkit ja katrisandi omma kõgõ ilosa olnu.

    Opkõ selges mõni uman kandin laulõt katrilaul vai mõtõlgõ katrilaul esi vällä. Laulun tulõ meelen pitä, et ku märt tull’ maad piten, sis katri tulõ üle mõtsa. Kuna terve katrisandi kava om üles ehitet laulu pääle, sis kaemigi taad läbi laulu.

    Laulmine nakkas pääle joba ussõ takan, kon pallõldas sisselaskmist ja laulu seen kõnõldas ka är, kuimuudu ja kost katri tulnu om.

    Tulõ, Liiso, nõsta linki, kadriku, kadriku
    Tulõ, Annõ, ava ussõ, kadriku, kadriku jne

    Ku perrerahvas katrisid sisse ei lasõ, või perrele väiku vimka visada, suurõ kivi ussõ taadõ vitä vai ussõ ette puuriida tetä. Vanastõ panti ka korsnasuu kinni. Täämbädsel pääväl omma katri laisõmba ja ei viisi nii pall’o vaiva nätä. Sis või perrerahva laulu sisse panda, selle et säält inämb vällä ei päse.

    Ku perrerahvas om lahkõ ja katri sisse lastas, om aig teretämises:

    Olõ terve, pereesä, kadriku, kadriku
    Pereesä, pereimä, kadriku, kadriku
    Kiä lask katri lämmä`äle, kadriku, kadriku jne

    Lisas perreimäle-perreesäle tervütedäs ka perrepoigõ- ja tütrit.

    Ku ka vanaimä ja vanaesä omma koton, pandas ka neo laulu sisse.

    Ku perrerahvas om tervütet ja katri omma seletänü, ku pikk ja vaivalinõ tii näil siiä Võromaalõ oll’, om aig tandsus vai mõistatuisis. Hää om, ku katridõl olõsi uma pillimiis üten.

    A pilliga vai pillildä, laulda iks saa ja perrerahvast saa ka tandsma kutsu. Pääle tuu võiva katri-latsõ mõistatuisi küssü vai laskõ veidü ette lukõ. Siin saa pruuki är kõiki mõistmisõ, et egäüts saasi veidü midägi tetä.

    Ku tandsu tandsidu, laulu laulõdu, mõistatusõ vastussõ saanu, tulõ perrerahvast kittä ja jõud kätte andõ pallõmisõ aig:

    Kuulõ, kulla pereesä, kadriku, kadriku
    Et sa massa katri vaiva, kadriku, kadriku
    Massa katri kargamine, kadriku, kadriku
    Jalatalla tandsimine, kadriku, kadriku jne.
    Kuulõ, kulla pereesä, kadriku, kadriku
    Astu alla aida mano, kadriku, kadriku
    Tuu säält tükkü türgü lihha, kadriku, kadriku jne

    Laulu sisse saa laulda kõik uma tegemise, miä perren teiti ja uma soovi, midä katril vaia olõs. Katri-imä küsüs ka umalõ üsälatsõlõ hambarahha.

    Ku pererahvas om uma andõ andnu, tennäse katri ja suuvva kar’aõnnõ.

    Olgõ terve, pereesä, kadriku, kadriku
    Kiä mass õks katri vaiva, kadriku, kadriku
    Massõ katri kargamisõ, kadriku, kadriku
    Jalatalla tandsimisõ, kadriku, kadriku jne.
    Miä soovi pereesäl, kadriku, kadriku
    Kümme künniruunakõist, kadriku, kadriku
    Miä soovi pereimäl, kadriku, kadriku jne.
    Aitüma, pereesä, kadriku, kadriku
    Et sa massõ katri vaiva, kadriku, kadriku
    Aitüma, pereimä, kadriku, kadriku
    Massõ katri kargamisõ, kadriku, kadriku jne.

    Täämbädsel pääväl olõ õi inämb egän talon eläjit, viil vähämb liinan. Nüüt saa perrele suuvi häid mõttit vai vahtsõt massinat.

    Suuvmisõ aigu visatas põrmandu pääle ka hernit. Ku pelgäti, et perrerahvas and teile perän kühvli ja har’a kätte, et kraamgõ är, sis om targõmb herne väikeisi ilosidõ kottõ sisse panda ja nii õnn edesi anda.

    Ku soovi omma edesi annõdu, saa perrerahvalõ nägemist üldä ja tennämise lauluga ussõst vällä astu.

    Vanast tulli katrisandi ütte tallo kokko, kon päält sanditamist katripido tetti. Ku täämbädsel pääväl saa ei katripito tõisi uma kandi santõga tetä, sis saa pido tetä umavaihõl. Om ju tuu jaos terve unik andid korjunu.

    Hääd perrerahvast, hüvvi suuvõ ja kar’aõnnõ!

    Mis sa arvat?
     
    Uma Lehe suur jutuvõistlus!
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!