Nummõr' 58
Põimukuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Säädüs pitsitäs suuri perrit
  •  
  • Lainugrupp' avitas naisil rahha saia
  •  
  • Katussõ-oppus Karulan
  • Elo
     
  • Vüümeistre tüüldä ei jää
  •  
  • Lugõmik tege kultuuriruumi laembas
  • Märgotus
     
  • Kuld vai elu?
  •  
  • Viitkini Enn: latsi kasvatagu nii kuul' ku vanõmba!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Tsirkus moro pääl
     
    Seo lugu om juhtunu Vinne-aigu. Kats' sõpra Arvo ja Ülo tüüti üten asutusõn ja näil oll' alati riidi õdagu vaia tsimarukõnõ viina võtta, selle et tulliva jo kats' puhkõpäivä otsa. Nä olli mõlõmba autojuhi ammõdi pääl.

    Oll' suvinõ aig ja kõigil tüüd kuh'aga, eriti maamiihil. Kohe minnä istma ja juttu ajama? Nii märge Arvo ja Ülo hulga aigu ja sõs otsusti, et läävä õigõ vanapoissõ poolõ maalõ. Tiidsevä ette, et om veidükese kahtlanõ värk': tiid, kas tarrõ lastaski vai ei lasta?

    Jõudsõ sis kohalõ, kopudi ussõ ja aknõ pääle. Ei midägi, tuld ei pantagi palama ja tarrõ ei lastaki. A kuis sa iks läät tagasi, putõl' puhun!

    Vaia muidoki vällä märki, kuis näid üles aia saassi. Mehe märge: tiimi, et ajami lehmä laudast vällä, kül sõs ussõ vallalõ tegevä.

    Tulõva appi lehmä kinni võtma, ku mi iks joosõmi müüdä morro saibidõga ja röögimi: «Maas'o, Maas'o, kohe sa läät!»

    Plaan' peetü ja alas'ki tsirkus pihta. Arvol saivas sälän ja tänitäs: «Ülo, tulõ appi! Ära juusk seo Maas'o mõtsa!»

    Ülo kah ütel' muidoki: «Maas'o, Maas'o tulõ kodo tagasi!», a esi oll' joba ussõ takan ja kullõl', kas tuldas appi lehmä kinni püüdmä ja ust vallalõ tegemä.

    Es lääki kavva, ku lüüdi tuli moro pääle palama ja ussõkõnõ tetti vallalõ. Ülo sõs ütel': «Minke ti nüüd lehmä püüdmä, läts' tõnõ joosuga mõtsa poolõ minemä!»

    Kaiva sis poisi, et laudauss' om iks kinni, kuis tuu lehm vällä sai? A Arvo ja Ülo lätsi tarrõ ja isti maaha. Petiki vanapoisi är uma tsirkusõga.

    Ku iks kokko saias, sõs tulõtadas seod tsirkusõluku miilde ja saias jäl veidükese süämest naarda.

    Riitsaarõ Laine
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Võro - 220
     
    Om ilman pall'o suuri liinu,
    kos olõ käünü mitu tsiiru,
    uut minno iks üts' väiku Võro,
    olkõ miil' sis hää vai mõro.

    Tohtri Kreutzwald, lauluesä,
    tegi siiä hindäl pesä,
    timä maja, park', nuu puu,
    hingele nii hää ja truu.

    Tamulagi tuulõn loksus,
    järvevana süä tuksus,
    talvõl tõmbas kaasõ pääle,
    et kalamiis' saas minnä ijäle.

    Jüri uulits nigu tuiksuun',
    üüse-päivä undas, vuur',
    rahvas rändäs, rahvas liigus,
    latsõvankrigi siin kiigus.

    Äri äri perän kinni,
    särki-värki, ninni-nänni,
    ei sääl olõ pall'o puudus,
    vällämaaltki kraami tuudu.

    Eesti kaup om väega hinnan,
    turul, poodin, maal ja liinan,
    konkurendi – kõva mehe,
    aga eesti jonn' om ehe.

    Ei võro veri värise,
    paklanõ hamõ kärise –
    toda näüdäs' Sika Alar
    mäkke ronimisõ alal.

    Upitiva üles lipu,
    sini-musta-valgõ – tippu! –
    noorõ kotka, mehepoja,
    vulisiva lauluoja.

    Kultuuriinemise vahva
    tiin'vä ausalt umma rahvast,
    sport'va, laulva, tandsu uhtva,
    pillel helü sisse puhkva.

    Nüüd jala uma lavva all,
    eurotähe üleväl,
    kõgõ tähtsämb om projekt',
    küll sis valmis saa objekt'.

    Jõudu tüüle, võrokõnõ,
    nigu tammõtõrokõnõ,
    olõt tubli, piät pito,
    küläliisi mitmit rito.

    Värsi-Valvõ
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Roboti-olümpiä tulõkil
     
      
    Ruitlasõ Olavi, tiidjämiis  
     
    Kai kah tuud olümpiät silmänukast. Arru külh es saa, mis tuu om, mink nimel inemise hindid koolnus higistäse, a noh, täüskasunu inemise, esi tiidvä!

    Mu meelest läts' kõigil häste – Noolõl, Tammertil, Budõlinil, Pertelsonil ja Jaansonil kah! Selle, et Kreeka reis' oll' väega illos, helleene kultuur' ja umaaignõ ehitüskunst' vastapandmalda. Tuu põh'al läts' Rüütli Arnoldil kah häste, timä tugituul' oll' kah Olümposõ nõlva pääl olõman.

    Ku viletsämbist miihist kõnõlda, sõs oll' kõgõ nõrgõmban kihälidsen vormin vas't ungarlanõ Fazekasõ Robert. Tä hiitse küll ketäst kõgõ kavvõmbalõ, a päävä viimädsen alan – topingidõ purkikusõmisõn – jätse Ungari häppü: kõgõpäält ai purgi sassi ja lõpus pitsit' vajaligu kvalifikatsioonitasõmõ (75 milligrammi) asõmõl keskmädse hamstri normi, 25 milligrammi. Tuuperäst tä tiskvalifitseeriti ja medäli jaotõdi ümbre! Noidõ vaihõl, kiä 75 milligrammi ja inämb kussiva. Kae kuis!

    Kurb, et täämbädse päävä olümpiäst omma saanu kusõmismängu, inglüse keelen watersport, midä esiki presitendi ja pääministri külästä tihkasõ! Jälle porno, minkal olõ-i määnestki pistmist avvuga!

    Tuuperäst ma nõstagi umma olõmalda mütsü katsanda ja kolmanda ja tõsõ kotussõ saanuidõ sportlaisi iin! Ja noidõ iin kah, kiä võistlõmisõ katski jäti selle, et kohalik kliima oll' välläkannatamada lämmi vai sai jaks otsa.

    Varas ei olõ tuu, kiä varastas, a tuu, kiä vahele võedas ja niimuudu om täämbädse päävä tippsport' kah – kunagi ei või sa teedä, kon om tegemist õigõ mehe vai pätiga. Selle mullõ kõik' muu kotussõ pääle edimädse nii väega miildüsegi!

    Ameeriga tiidläse leivä ildaaigu geneetilidsõlt muundõt hiire, kiä jõudsõ trenasööril tavalidsõ hiire 900 meetri asõmõl juuskõ 1800. Sama tiidläse arvasõ, et seod tehnoluugiat naatas õigõ piä pruuk'ma ka tippspordi man. Ku joba ei pruugitagi?!

    Miä sis olümpiämängest saa, ku sääl võistlõsõ õnnõ geneetilidselt muundõdu hiire, roboti ja muu bioloogilidsõ massina? Midä mi Tammõrtikõnõ tegemä nakkas, ku ütel pääväl om kettähiite kvalifikats'oonis vaia hiitä 120 meetrit? Midä piät tegemä kergejoustiklanõ, kelle korgushüppe normis om ütel hetkel parhillanõ saivashüppe uma? Sõs nakkami vas't suvalidsõn pargin tervüsejuuskjit pas'ma, selle et tõõlinõ sport' piässi olõma õks midägi puhast!
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu-Tilda pajatusõ:
     
    Suidsuhimo palk
     
    Vinne-aol oll' kõrd ütel Kasaritsa kandi mehel suur' suidsuhimo. «Priima» pakk' oll' karmanin, a pitskit es lövvä koskilt.

    Miis' saisõ õkvalt raudtii ülesõidu kotsil ja näkk', et kavvõmbalt tulõ rong'. Kaksõ uma verevä hammõ säläst ja juussõ tuud hindä iin hoitõn müüdä raudtiid rongilõ vasta.
    Vedurijuht' sai arvo, et mehel om midägi tähtsät tiata ja jätse rongi saisma. A miis' küsse õnnõ: «Kas saassi suidsu pääle tuld?»

    Raudtii oll' Vinne-aol pühä kotus ja rongi kinnipidämine perädü patt. Tuu Kasaritsa miis' läts' kohtu ala ja kohtunik käänd' mehekesele aastakõsõ kinnimaja ello. Huligaansusõ paragrahvi perrä.
     
     
    Edimäne koolipäiv
     
    Oll' edimäne koolipäiv. Imä vei uma tsillokõsõ pujakõsõ Vahtsõliina kuuli edimäste klassi.

    Ku koolitunn' pääle nakas', näkk' pois'kõnõ, et ümbretsõõri olli õnnõ võõra näo. Tä nakas' hallõlt ikma ja hõigas': «Imä, kos sa olt? Pästä minno ummõtõ är taa rüüvlikar'a käest!»
     
    ___________________
     
    Ku taht tsirku, ülgü õnnõ!
     
    Oll' edimädse klassi tsehkendämise tunn' Kanepi koolin pääle sõta. Teemäs oll' tsirk. Edimädse klassi oppaja Verevä Hirlanda kõndsõ müüdä klassi ja kai perrä, kuis latsõ tuust as'ast arvu saava.

    Takan pingin istsõ kats' velle Heisrist – Saamu ja August. Oppaja kai, et Saamul tulliva nuu tsirgu peris häste vällä. Tä ütel': «Saamu, ole hea ja joonista tahvlile lind, sul on hästi joonistatud!»

    Saamu tii es vällägi, nigu es kuulõki. Oppaja ütel' veidükese kõvõmbidõ. Saamu es tii jälki vällägi. Sõs andsõ oppaja joba peris kõvastõ käsü.

    Veli August müksäs' Saamut ja ütel': «Saamu, ull', oppaja taht, et sa tsirgu tahvli pääle tsehkendät!»

    Saamu kai sis üles ja ütel': «No mis tä sis tuud es ütle, et tä tsirku taht, mugu kõrdas lind, lind! Ku tä taht tsirku, ülgü õnnõ!»

    Hirvlaanõ Milvi
     
     
    Koolilatsõ tarkuisi
     
    Kodaniguopõtusõ tunnin arotõdi egäsugutsiid perre-eloga köüdetüid asju.

    Oppaja: «Määndsen asutusõn registreeritäs latsõ sündümist?»
    Lat': «ARK-in»
    Oppaja: «Miä om vabaabielo?»
    Lats': «Abielo umal vastutusõl.»

    Ojari Triinu
     
     
    Kassõst ja pinnest
     
    Oppaja küsüs bioloogiatunnin: «Mille kassi ja pini umavaihõl perrätulõjit ei saa?»

    Üts' lats' kitt vasta: «Selle et näil omma suguelundi taandarõnõnu!»

    Fastrõ Mariko
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Tulõvadsõlõ olümpiäle läävä sammamuudu neo kaabagu ja laiskvorsti!

    Spordimiis' Noolõ Erki Eesti spordi- ammõtnikõst (EPL)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!