Nummõr' 58
Põimukuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Säädüs pitsitäs suuri perrit
  •  
  • Lainugrupp' avitas naisil rahha saia
  •  
  • Katussõ-oppus Karulan
  • Elo
     
  • Vüümeistre tüüldä ei jää
  •  
  • Lugõmik tege kultuuriruumi laembas
  • Märgotus
     
  • Kuld vai elu?
  •  
  • Viitkini Enn: latsi kasvatagu nii kuul' ku vanõmba!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Viitkini Enn: latsi kasvatagu nii kuul' ku vanõmba!
     
     Ku esi tuu hääs tüüd tetä, sis tulõ maakuuli rahha ja häid oppajit, löüd Viitkini Enn (56), kiä om piä 160 latsõga Kääpä põhikooli direktor' joba katõssa aastat. A perädü paprõmäe ja suur' vastutus tuu kõgõ man pandva Ennu sakõstõ märgotama hoobis kuldsõst pensipõlvõst, ku saa koolipääligu tüü kellegi tõsõ kaala kukada.
    Viitkini Enn tege tüüd, et tuvva kuuli rahha ja häid oppajit. Kääpält Võrolõ om autoga mõni minut' sõita. Miä latsi Kääpä koolin hoit?

    Inemiisil om seo iks kodokandi kuul'. Tuud ei arvada, et liinast saa parõmba haridusõ.
    Meil omma hää oppaja. Olõmi saanu vannu pendsi pääle saata ja häid nuuri asõmalõ võtta.

    Algklassioppaja olõmi saatnu vanõmba astmõ ainit op'ma. Ku kunagi tulõ murõ, et latsi jääs veitüs ja tulõva liitklassi, sis om näil võimalus vanõmbilõ latsilõ tunnõ anda
     
    Ku küsütäs, kas panda lats' liina-vai maakuuli, midä soovitati?
     
    Liinainemisele ütle, et panõ liinakuuli. Lats' piät õks kodo lähkül koolin käümä. A ku om mi kandi lats', sis olõ-i vaia Kääpä kuuli kittä - kõik' niikuinii tiidvä. Ma ei olõ sääne, et käü ussõ takast ussõ taadõ kauplõman, et tulkõ mi kuuli.
     
    Kas kooli iist om rassõ saista, ehitüses ja remondis rahha küssü?
     
    Ku direktoris naksi, sõs pelksi külh taa majandusõ poolõ peräst. A nüüd olõ är harinu. Saa-i üteldä, et piä koskil käsi pikän pallõman käümä. Tii kuus' aastat Narva latsilõ keelelaagrit ja saa majutusõ päält koolilõ rahha mano. Projektiga saimi rahha võrkpalli- ja korvpalliplatsi jaos. Tegemist om, a raha liigus.
     
    Kohe Kääpä kooli latsõ omma edesi op'ma lännü?
     
    Kõik' tahtva gümnaasiummi, inämbüisi Võrolõ Kreutzwaldi ja Keskliina umma. Viimädsel aol om inämb latsi Keskliina gümnaasiummi lännü, või-olla tuuperäst, et sääl om keskkooliosan veidemb latsi.
     
    Haridus- ja tiidüsministeerium löüd, et latsi võinu inämb ammõdikuuli minnä. Kas tuu om õigõ suund?
     
    Tävveste õigõ: gümnaasium' valmistas ette korgkoolis. A mille latsõ tahtva gümnaasiummi minnä - kodo lähkül olõ-i säändsit kuulõ, kon saanu päält 9. klassi kutsõt oppi! Väimelä om gümnaasiummi põh'al, õnnõ Vana-Antsla om viil jäänü. Tal'nahe vai Tartohe kuulikäümine lätt perrele kallis.
     
    Kas latsõ tahtva inämbüisi kotost är minnä vai kodokanti jäiä?
     
    Poolõ jäässi siiä ja poolõ tahtva är minnä. Mi iks soovitami oppi kiili. Prõlla omma kõik' võimalusõ olõman, ku kiili mõistat.
     
    Midä võinu Eesti haridusõn muuta?
     
    Riiklik perräkaemine, miä om esihindäst vajalik, nõud väega pall'o paprit. Egä liigutus piät olõma peenembidegi as'oni dokumenteerit, egä «jahumisõ», s.t kuunolõki kottalõ protokoll'. Muial ilman olõ-i säänest asja. Mullõ tege taa asi õnnõ stressi.
     
    Midä arvati vahtsõst as'ast - latsi arõnguvestlusõst?
     
    Tegeligult om taa vahtsõnõ vana asi. Vanastõ käve ka oppaja koton ja vanõmbit kutsuti kuuli. Nüüd panti toolõ õnnõ illos nimi. Ma olõ-i jäl tuu puult, et taa «vestlus» kirjä pandas. Tiid, kohe taa papõr' või pudõnõda! Säändse omma väega delikaatsõ as'a. Klassijuhatajal piät nii pall'o mällu olõma, et ummi latsi as'a miilde jättä.
     
    Kas oppajilõ omma egä perre murrõ teedä?
     
    Õks omma, esiki ma tiiä. Avitami ja meil om ka väega tubli sots'aal'tüütäjä Hermanni Marianne. Käü kõrra nädälin koolimajan ja aja latsiga juttu. Probleemega perrit om meil pall'o. Näütüses tulõ latsil massa koolilõuna iist kats' kruuni. Toda 40 kruuni kuun om mitmõ perre käest rassõ kätte saia.

    Sakõstõ om nii, et vanõmba saatva latsõ kuuli ja arvasõ, et kuul' kasvatagu. Lövvämi, et mõlõmba piät tuud tegemä, a põhirõhk piät iks olõma vanõmbal.

    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Tulõvadsõlõ olümpiäle läävä sammamuudu neo kaabagu ja laiskvorsti!

    Spordimiis' Noolõ Erki Eesti spordi- ammõtnikõst (EPL)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!