Nummõr' 142
Märdikuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Rahvarõivas olku uma!
  • Uudissõ
     
  • Setodõl tulõ umakeelinõ oratoorium
  •  
  • Rõugõ vald avitas meistrimehes saia
  •  
  • Võõpso raamadukogon saa nätä Ruitlast
  •  
  • Pinikese tei edimäst kelgusõitu
  • Elo
     
  • Lühkü oppus katrisanti minekis
  •  
  • Moskva tsirkus – lugu tuust, kuis seto poiss läbi Moskva Usbekimaalõ läts’ 2.
  • Märgotus
     
  • Narkoveoga saa-i rikkas
  •  
  • Sibula Priit: ma õks kõik aig kah ei «pauguta»!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Rahvarõivas olku uma!
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
        
     
     
    Kirävüü tegemine sai oppusõl käünü käsitüüoppajilõ küländ kipõlt selges.   
        
    Kuis umakandi rahvarõivit tetä, tuu kunst lätt hinda. Tuuperäst naas’ Võro instituut vanaperälise käsitüü oppuisi kõrraldama.

    Puulpäävä, 17. märdikuu pääväl sai Võro instituudin oppi kirävüü kudamist. Opas’ rahvusligu käsitüü as’atundja Viinapuu Leili Mulgimaalt.Kirävüü tegemist opsõ 11 Võromaa käsitüüoppajat.

    Oppusõ kõrraldaja Tubina Tuuli kõnõl’, et käsitüüoppuisi mõtõ tull’ keväjä, ku tä kõnõl’ huviliidsilõ miihi ja naisi käsitüüst ja käsitüüoppaja ütli, et nä tahassi ka praktilisi asjo oppi.

    «Tuu vasta tuntas inämb huvvi, kuis tetä õkvalt uma kodokandi rahvarõivit: määndse omma kirä, tegemise tehniga,» seletäs Tubina Tuuli. «Tuu aig nakkas müüdä saama, ku laulupidolõ taheti minnä kas Muhu vai Saarõmaa rõivin – neo olli «kõgõ ilosamba»».

    Tubina Tuulil om plaan viil säändsit oppuisi kõrralda, kõnõlda rahvarõivist, kangakudamisõst ja ka miihi töie oppuisi tetä, näütüses vanaperätsest ehitüskunstist.

    Ku kiäki tund huvvi umakandi rahvarõividõ tegemise vasta, a tiiä-i, määndse neo peris õigõ omma, soovitas Tubina Tuuli kõgõpäält lukõ rahvarõiva-raamatit, määndsit om vällä antu peris häid.

    Võro instituudin om hulga teedüst eri kantõ rahvarõivaprundsitriipõ kotsilõ. Ku peris peenükeisi asjo om teedä vaia, soovitas Tubina Tuuli nõvvu küssü Eesti rahva muusõumist Piiri Reeda käest.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Üten latsiga katrisanti!
     
    Puulpäävä õdagu om katrisantõ uuta. Ja kiäki ei keelä ka katrisanti minnä. Esiki suuril inemiisil.

    Sandin käümine om üts võimalus, kuis ummi latsiga üten midägi tetä. Tuu and ka võimalusõ kõnõlda latsilõ vanust kombist. Ja tuu and võimalusõ kõnõlda latsiga umma kiilt. Selle et Võromaa sandi piäs õks võro keelen kõnõlõma, tõistmuudu ei kujota ma katrisantõ kül ette.

    Vahtsõnõ aig sünnütäs vahtsit kombit ja vahtsit häti kah. Mõnõ aasta iist oll’ Võro liinan sääne hädä, et suurõmba sandi rüüvsevä väikumbide käest saaki. Om selge, et säändse as’a pääle ei taha latsõvanõmb last santma laskõ. Miä sis tuu vasta avitas? Ma arva, et avitas tuu, ku minnä latsiga üten. Kõgõpäält ütenkuun laulu ja muu kombõ ilostõ är oppi ja sis santma!

    Seo lehe kolmanda küle pääl om väiku katrisandioppus. Tuu perrä saa kombõ ilostõ miilde tulõta. A muidogi ei piä niimuudu tegemä, nigu lehen kirän. Ku om uman perren vanõmbidõ käest opituid kombit, sis nuu omma viil parõmba. Pääasi, et olnu õks uma katrisandikombõ.

    Midä sandõlõ anda? Olõ nännü, et täämbädsel aol andas rahha. A tuu ei olõ mu meelest õigõ ja tuud olõ-i vaia. Katrisandilõ andas õks kompvekke, ubinit ja muud säänest magusat kraami.

    A omma ka säändse katrisandi, nigu näütüses Võro naisiklubi uma, kiä käävä santman ja korjasõ andit vaesõmbidõ latsiga perride hääs. Noilõ tasus rahha kah anda, selle et tuuga tetäs õigõt asja.

    Rahmani Jan

    Mis sa arvat?
     
    Uma Lehe suur jutuvõistlus!
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!