| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Uma pido tulõ nuuri meele perrä | | | | Laulmise mõnnu ja väke piät alalõ hoitma. Ja kimmäle umah keeleh |
| | | | | | Otsari Silja, koorijuht, Uma pido üts vidäjä | | | | |
Ku võro keeleh om laultu Eurovisioonil ja Talina laulukaarõ all, sis om perämäne aig kõrralda edimäne võrokiilne laulupido, et kõigilõ näüdädä: võro keeleh saa laulda ka koorilaulõ, saa eski laulupito pitä.
Nii omgi plaanitu tulõva aasta 15. piimäkuul Kubija laululava pääl kõrralda edimäne võrokeeline laulupido nimega Uma Pido.
Nii Võro ku Põlva maakunna koorijuhtõlõ om pido tutvas tettü ja noodi kätte antu. Kreutzwaldi kooli laulja ja Põlva noorõ mehe lauli ka mõnõ laulu dirigentele ette. Vastavõtt oll’ väega lämmi. Ka latsõ esi ütli, et es olõ tuu opminõ väega rassõ olnuki, alostusõs sai pall’o nall’a, a laulu omma ilosa.
Uma pido kavva om võetu nii rahvalaulõ vana Võromaa eri paigust, rahvalikkõ laulõ ku ka autorilaulõ varatsõmbast ja illatsõmbast aost. Om tutvit ja vähämbtutvit laulõ. Kimmäle lauldas Haanimiist, Tulõ aga tulõ, Kõnõtraati ja ka eurolaulu Tii. Eski võrokeelist rocki saa kuulda.
Seadõ kooriga laulmises omma tellidü Ritsingu Alo, Toropi Toomasõ, Pehki Heino ja Bachblumi Ahti käest.
Laulu omma vällä validu pikä märkmise pääle, nõuga om pall’o avitanu Ritsingu Alo, kes kirot’ Umalõ Pidolõ ka pühändüslaulu «Varjuliidsi puiõ all» Adsoni sõnnu perrä.
Kava om mu meelest veidü lihtsämb ku omma olnu Talina pido laulu. Õnnõ kiil om tõõnõ.
Kõik laulu omma võro keeleh. Teksti omma säedü tekstikirotaja periolõmisõ perrä: ku om Iheri Rihhardi tekst, sis om Urvastõ muudu, ku Ilvese Aapo uma, sis Räpinä keeleh.
Laulõ parõmbas oppamisõs om valmis tettü ka tõlkõ võro keelest eesti kiilde, mis avitasõ sis, ku koorijuht om näütüses Põh’a-Eestist peri. Abis saava teksti opmisõ man olla latsõ, kinkal võro keelega rohkõmb kokkoputmist om olnu.
Umalõ Pidolõ oodõtas kõiki lauluhuviliidsi, kes võtva vaivas pido kava är oppi ja tahtva aoluulidsõl pidol üteh lüvvä: naisikoori, miihikoori, segäkoori ja kimmäle noorõ: latsi-, poiskõisi ja mudilaskoori. Ja kõik tuu vägi laul üteh ühendkuurõ laulõ.
Projektijuhis ja kõrraldusõ vidäjäs om Ojari Triinu Võro instituudist. Välläsäädjä konkursi võitõ Tagametsa Tarmo. Koorijuhtõst om as’a man olnu Määri Andres, nõvvoandja om Ritsingu Alo.
Välläsäädjä mõttõ perrä piät pido tulõma noorilõ meeleperäne: ütes saatõansamblis om kutsut regirocki punt Nikns Suns. Üteh tege ka rahvamuusikabänd Virre Talinast.
Et pido huvitavamb olnu, sis om plaanin kõrralda ka päivä regilaulutarõ, opada pille ja tetä tandsuklubi. Kesk Võro liina, keskliina pargin, pandas pistü vabalava, koh saava üles astu rahvatandsu ja folkloorigrupi. Tegemiisi om ka Võro instituudi majah ja moro pääl. Nii et terves pääväs om umakeelist tegemist.
Seo pido pidänü andma võrokõisilõ kimmämbät ütist tunnõt, et mi olõmi võrokõsõ ja laulami võro keeleh. Ja kimmäle paistus taa pido ka üle Eesti silmä.
Koori- vai ansamblijuhtõl tulõ uma laulupidosoovist teedä anda kirjapandmislehe täütmise ja är saatmisõga. Ja sis laulõ opma!
Kõgõ tähtsämb: laulmisõ mõnnu ja väke piät alalõ hoitma. Kimmäle umah keeleh!
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
