Nummõr' 141
Märdikuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kuul saa umma hoita
  • Uudissõ
     
  • Ristikõo ragomisõ iist tulõ kõva trahv
  •  
  • «Suur must pini» latsilõ
  •  
  • Käü võro keele nätäl
  •  
  • Valgjärve kuul 240
  • Elo
     
  • Toromehe tüü aost ei küsü
  •  
  • Moskva tsirkus – lugu tuust, kuis seto poiss läbi Moskva Usbekimaalõ läts’
  •  
  • Võro liina vana pildi
  • Märgotus
     
  • Uma pido tulõ nuuri meele perrä
  •  
  • Rumvoldi Aivar: kunstnigul lätt sis häste, ku tä uma käekirä löüd!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Valgjärve kuul 240
     
    10. märdikuu pääväl pidä Valgjärve kuul umma 240. sünnüpääväpito. Taa kuul olõ-i mi kandin kõgõ vanõmb, a üts vanõmbit õks.

    Valgjärve kooli omma lõpõtanu näütüses tähetiidläne Kasaku Enn, näütlejä Trolla Agu, uman kandin tunnõt diskor Sellise Hanno (Kepu), pikäaolinõ Sabõrna kooli direktri Undi Sulev jt. Tan koolin omma käünü Võro muusikakooli juht Roose Celia ja kodassõ-uurja Sellise Urmas.

    Päält tuntumbide vilistläisi om 1964. aastal kooli lõpõtanu ka kooli «hää vaim», kokatädi Tiku Marju, kelle süüke om läbi põlvkundõ kitetü ja noid saava koolilatsõ süvvä viil täämbägi.

    Midä vilistläse koolist mäletäse? Kindma (Trepi) Ene tulõtas miilde, kuis 1980. aastidõ algusõn tsiviilkaitsõoppust peeti: vanõmba latsõ panni päähä gaasimaski, noorõmba «tsianõna», klassi aknilõ tõmmati aknõrõiva ette ja istuti. Et ikäv es naanu, oll’ kokatädi tennü juumisõs pangitävve morssi.

    Sellise Hanno oll’ 30 aasta iist koolin teedä mürgeldäjä, päivikun oll’ märkuisi nii pall’o, et imä es jõvva näile ala kirota. Mille iist tä võtta sai: käve kooli lumbin ujoman, lask’ internaadimajan korgi läbi, käve direktor Toometi Olevi aian ubinaraksun jne. Direktor Toomet oll’ kirriv kujo: näütüses kõrrald’ tä egä aastak malõsimultaani – mänge opilaisi vasta. Ku Sellise Hanno üten sõpruga 7. klassin direktorit malõn võitsõ, sõs päält tuud inämb simultaanõ es tetä.

    Rügä Kaljul om meelen, kuis Saksa aol tekk’ egäüts koolin ilma nimeldä joulupaki ja neo jaeti lakja. Timäle trehväs’ sääne pakk, kon olli seen õnnõ kesväjahukaraski. Väiku poiskõsõ suurt pettümüst mälehtäs Kalju täämbädse pääväni.

    Ku Kalju koolin käve, peeti ka löömingit. Poisi olli kolmõn pundin: mõtsamehe Hauka nukast, Puugi mehe ja Valgjärve mehe. Leivä kats edimäst punti, Valgjärve uma kaiva päält.

    Midä viil om Valgjärve koolin põnõvat juhtunu, tuust saa pikembält lukõ kooli aastapääväraamatust. Tuu jaos korssi pundikõsõ vilistläisi mälehtüisi kokko oppaja Luiga Anu, Aigro Ilse ja Sellise Ell.

    Harju Ülle

    Mis sa arvat?
     
    Uma Lehe suur jutuvõistlus!
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!