| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Kersnal oll’ õigus | | | | Ruitlasõ Olavi, as’atundja | | | Televisioonikanalidõ umavaihõlist võistlust om õks väega nal’akas kaia. Seo, et Kanal 2 om tõisist pääjago üle ja TV3 rabõlõs ummi «Kirgede tormi» ja «Vaprate ja ilusatega», et tälle perrä jõuda, ei olõki tähtsä.
Põnnõv om ETV kotus meediäturu pääl, timä pruuk umi saatidõ tegemises massumasja rahha. Ma kae ETV-d joba tuuperäst, et kuis ma saa tedä mitte kaia, ku ma olõ jo esi kava kinni masnu? Tuu olõsi nigu ma toosi poodist leevä ja lasõsi täl sõs kalõs minnä!
ETV-l om tuu hädä, et tä om kõgõ parõmb ja kõgõ sitõmb kanal ütteaigu. Rahvustelevisiooni pilt om väega närviline, vaotat telegapulti, saat hää saatõ kätte, koorit parajalõ köögin kardokit, sõs lõpõs saadõ är ja äkki tulõ «Laulge kaasa!»! Käe omma likõ, kanalit vaihta ei saa ja nii kullõt sa vasta tahtmist kolmandan-neländän nuurusõn Linna Reeda kiunmist.
Sõs tulõ pahanõmistunnõ:kas ma seo jaos olõ teile rahha andnu, et ti mu elämist süldimuusikaga tsolgit?! Mõni aig tagasi tekk’ tä saadõt «Soovikas». Tuu es olõ veidemb jälle, vana inemine piäsi minkagi muuga tegelemä ku plaadiketräjä tüü, minkperäst om selge, et Linna Reet om uma käega pall’o ETV kaejit tõisi kanalidõ pääle är touganu.
Sõs lõpõs kiunmine är, tulõ OP, väega hää saadõ, kullõ ja kae nikavva ku saa ja sõs nakkas jälki kiunmine. Seokõrd tege tuud Aunastõ Maire saatõga «Meie» ja jälki piä ma pulti näpmä minemä, selle et normaalnõ inemine ei saa üle katõ minodi ülepingutõdut piuksmist ja kiunmist kullõlda. «Meie» teemä omma piiksvan laadin: kas pini om inimise sõbõr vai kodovalvja... Aunastõ om tõnõ massimõrvar, kiä minno õga kõrd ETV päält minemä aja.
A telekakaeja taht õdagu koton tohkõndamisõ aigu kimmäst telekanalit. Timä taht säänest ETV-d, mink iist ei piäsi vaihõpääl pagõma. Lättki niimuudu, et väega hää saatõ («Kaks takti ette», «OP», «Saame kokku Tomi juures», «Pealtnägija», «Osoon», hää dokumentaali õdagist jne) jääseki kaemalda, selle et ma ei suta tuud sitta, miä häie saatidõ vaihõlõ topitas, kuigimuudu är süvvä. «Meie», «Laulge kaasa», «Täitsa hullud», «Revidendid» jne.
Aoviidüs olõ-i ainumanõ asi, miä kaejat kinni hoit. A võisi veidükese värskembät külh ummi saatõjuhtõga kaemisõs pakku.
Ma ei ütle, et «Prillituusi» vaia ei olõsi, a ütskõrd võisi säält prilli kah vällä võtta, päähä panda ja esi kah uma telekava kriitilidselt otsast lõpuni läbi lukõ.
| | Mis sa arvat? |
| Nigu kats tsilka vett meren | | | | Läti Vaike | | | | | |
Aoleht kuulut’, et üts Võro liina firma võtt tüüle direktri autojuhi. Tahtjit käve pall’o – korgõ kotus jo! Riidi hummogu tull’ hinnäst tüüle pakma suurõmbat kasvu, kinä vällänägemise, ladusa jutu ja nal’asoonõga puulvallalinõ miis. Direktrile tuu miis miildü, kirot’ mehe tüüle ja kässe iispäävä platsin olla. «Kimmäle!» ütel’ miis ja läts’.
Tuusama päävä õdagu, ku direktri Jüri uulitsat piten kodo läts’, näkk’ tä, et üten hämärän hoovin pruuv üts suurõmb kogo kallutajaauto rooli taadõ ronni. Direktri astõ huuvi, et asja perrä kaia.
Miis, jumala puron, ümisi: «Meri, mu meri, miks sa siia…» Direktri küsse: «Miis, mis sa sääl tiit?» «Kas sa ummõhtõ arvo ei saa, et ma taha autoga sõitma minnä!» oll’ vastus. «Kos sa sõita tahat, kas surnuaialõ?» küsse direktri. «Tuuga om aigu, a ütte ma sullõ ütle, et mul om sõit nii käpän, et sõida iks viil, ku ma koolnu olõ. A prõlla ma taha sõita ämmä poolõ piimä tuuma. Ku ma kolm liitrit piimä är juu ja tsipa heki veeren suigata, om pää selge nigu allikavesi. Sis ma taha pruudi poolõ sõita.»
Miis pruuvõ rooli taadõ saia, es õnnõstu. «Olõ täütsä poiss ja avida minno, sis kaksami õkva minemä!» pallõl’ tä direktrit. Et api es tulõ, pruuvõ miis viil kõrra. Ja no vist olõsi saanu kah, a direktri haard’ ronija püksipersest ja tuu sattõ astmõ pääle persile.
Nüüt, ku direktri mehega nägo näo vasta oll’, tundu mehe nägo direktrile väega tutva. A kuna vai kon üten olnu, es tulõ ette.
Kõrraga sai direktri arvo, et miis om tuu, kedä tä hindäle hummogu tüüle võtt’. «Ei määnestki juttu rohkõmb, ku tuu, et iispäävä är tüüle tulku. Ma ei võta!» kärät’ direktri. «Hummogu ollit sa tip-top ja ütlit, et ega ma nalja es tulõ tegemä! Seo om väega ull nali!»
Istja imeht’ väega ja ütel’: «Täämbä lõuna aigu tulli ma Riiast ja iispäävä kell ütessä piät ma Tal’nan olõma!» «Täütsä ull,» rehäs’ direktri käega ja astõ minemä.
Sai mõnikümmend sammu astu, ku tundsõ rassõt kämmäld ola pääl ja inneskine istja kõnõl’: «Kullõ, herr, kae, nüüt tull’ mullõ miilde, tuu oll’ mu veli, kelle sa tüüle võtit! Tubli mehe saat. A sinnä olõ-i midägi tetä, et mi velega olõmi siin maakerä pääl nii üttemuudu nigu kats tsilka vett meren!»
| | | Mis sa arvat? | |
| Tsikli-paprõ | | | Päält sporditunni oll’ mul Misso keskkoolih tõõnõ lemmiktunn autooppus. Mullõ om üteld, et üteh eelmidseh eloh olli ma massinameistre-vällämärgotaja Inglüsmaal. Tuu lüü vahel vällä. Mutri-poldi, ülepää massinavärk om hinge perrä olnu kõik aig.
Tsikliga naksi küläteid piteh põristama jo ammu inne tuud ku luapapridõ tegemise säädüseperine aig tull’.
A ütskõrd tuu kavvaoodõt aig tull’, ku oll’ lubat tsikli-papridõ eksämile minnä. Eksämmi sai tetä õnnõ Tartuh ja neläpäävä. Hädä oll’ tuu, et tuul pääväl oll’ meil ka ütiskunnaoppusõ tunn, midä opas’ oppõalajuhataja. Timä oll’ kõva kõrrahoitja ja tä «distsiplinaarsõlõ-moraalilugõmisõloengulõ» es olõ kellelgi tahtmist priilt minnä.
A mul oll’ õks nii kangõ tahtminõ lupõ saia, et võti süäme rindu ja sõidi Tartuhe.
Eksämi tei ma muidoki är, a vahtsidõ papridõ suurt rõõmu oll’ õnnõ järgmädse pääväni, ku Tammistõ Valda minnu «põrmandurõivalõ» kutsõ. Tiiä-es tä, koh ma olli, tuuperäst võtt’ distsipliini-teemä tävve terävüsega üles.
Ma kulssi, nõna norun, tükk aigu tuud «traktaati», mis jo koloratuuri mõõtõ naas’ sisse võtma, selle et ega sinnä kiivä laava sisse olõ-õs sõnna võimalik vaihõlõ üldä inne ku täl õhk otsa naas’ saama.
Sis tsusas’ täl päähä ka küssü, et koh ma sis olli. Ütli peris tassakõistõ, et Tartuh, tsikli-eksämil. Ja sis oll’ äkki sääne tävveline vaikus, et kärbläse lindamist oll’ kuulda.
Läts’ tsipakõnõ aigu ku vulkaan maaha jahtu ja sis kässe tä mul tundi minnä.
Müürsepä Külli
| | Mis sa arvat? |
| Mis nummõr om? | | | Kunagi minevä aastagasaa lõpupoolõ sai kats vanna sõpra poodi man kokko. Tõõnõ-tõõsõ nägemise rõõm nii suur, et mõtõldi poodist üts tõlv võtta ja sis kohegi maaha istu. Poodi mant üle tii oll’ peris paras tihhe pedäjänoorõndik ja sinnä sis mintigi.
Puul pudõlit otsah, arvati üts viil mano tuvva. Eedu saat’ sõbra perrä, esi es julgu minnä. Poodimüüjä ja Eedu naanõ olli hää sõbranne.
Sõbõr tull’ tõõsõ putliga tagasi. Sis näkk’ Eedu, et tiid piteh tulõ üts tutva Lilli-nimeline eloeit. Hõigati tuu nõrgõmba suu esindäjä kah sinnä pedäjäossõ lõhna hingämä. Ku kõik kolmõkõisi paraja auro all olli, sis naas’ Eedu kõnõlõma, et ei olõ inämb hulga aigu naasõ man maanu. Lilli oll’ paknu sis hinnäst.
Eedu kutsõ sõbra kõrvalõ ja ütel’ tassakõistõ: «Mine tuu mullõ poodist kumminõ tüütegemise ülikund!» Sõbõr jalot’ vahtsõst poodi mano. Küsse sis müüjä käest tuud asja. Müüjä naas’ nõudma, et määnest nummõrd vaia um. Nummõr tähendävät suurust. Vaenõ mehekene oll’ no nii hädäh, et pidi vällägi är poodist minemä. Nigu vällä sai, nii pand’ kõva helüga rüükmä: «Eedu, kurat, mis sul t…ä nummõr om, kaupmiis ei tiiä muido anda?!»
Ja oll’gi õli tullõ valõt. Müüjä sai paugupäält arvo, et kellele tuud kummist tüü-ülikunda vaia um. Mõnõ tunni peräst oll’ Eedu naasõl kõik tiidä, mis asju miis ilma pääl aja. Kõik tuu aasta illos hainaaig ja süküs oll’ naanõ Eeduga kodosõta pidänü. Jõulu aigu oll’ rahuleping sõlmit.
Keldri Enno
| | Mis sa arvat? |
| Tossu Tilda pajatusõ | | | Taat jäi tühä kõtuga
Seto taat läts’ liina, sääl kullu täl pia terve päiv. Ku tä õdagu kodo joudsõ, oll’ hirmus näläne. Naanõ pahand’, et miis võinu söögimajja minnä – vai liinan noist kotussist puudus! Miis ütel’, et lännügi sinnä, a tulnu är.
«Olõ-s jo midägi hamba ala panda. Saina pääl oll’ süüke nimekiri, sääl oll’ kirän õnnõ vas’ka vile, lamba pragu ja härä silmä. Nuu ei sünnü jo süvvä!»
Es võta riski
Võro miis Paul ost’ Maxima poodist pudõli VIP viina. Tuu Paul om teedä vigurivänt, a ummi juttõ kõnõlõs iks naarulidsõ näoga.
Ku tä kassan viinapudõli iist massõ, ütel’ kassapidäjäle: «Või-olla üteliidsi kindlustat taa pudõlikõsõ oktoobripühhini är?»
Kassapidäjä sai as’ast arvo ja and’ väärilidselt vasta: «Kindlustanu külh, a ei julgu nii suurt riski võtta!»
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
