Nummõr' 140
Viinakuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mulgimaa sildi välän, kas Võromaa uma kah tetäs?
  • Uudissõ
     
  • Tähtraamat saa valmis Lindora laadu aos
  •  
  • Muusikaoppaja kulssi Uma pido laulõ
  •  
  • Osola kuul võitsõ leevämängu
  •  
  • Latsijuttõ võistlus
  • Elo
     
  • Käük kabõliaida
  • Märgotus
     
  • Traageli Ivar: noorõ nakkasõ Vahtsõliina tagasi tulõma
  •  
  • Naasõ kotost vällä!
  • Andsak
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Traageli Ivar: noorõ nakkasõ Vahtsõliina tagasi tulõma
      
     
    Traageli Ivar kitt kõiki, kiä Vahtsõliina kandin midägi tegevä. 
      
    Kiä om Vahtsõliina kõgõ tunnõtumb miis? No pall’odõ jaos om tuu Traageli Ivar (40) – maarahva laadu pääkõrraldaja, vallavolikogo esimiis, Võro maakundligu kultuurkapitali päämiis ja viil mitmõ ammõdi pidäjä. Seol tegosal mehel om umast vallast hää pilt ja egä as’a kotsilõ ütte-tõist üteldä.

    Olõt sa Vahtsõliinast peri?

    Jah. Sündünü ka Vahtsõliinah.

    Kas om hindäl imelik tunnõ, et opsõt vedurijuhi abis, a piät hoobis tõistsugutsit ammõtit?

    A mis sääl imelikku om? Ma tiiä küländ inemiisi, kes omma opnu ütte, a tegevä tõist asja. Ku poiskõnõ olõt ja valit hindäle ammõtit, sis omma hoobis tõistsugudsõ elonägemise ja mõttõ, a ku sõaväeh är käüt, sis näet, määne elo tegeligult om.

    Kas kultuurirahvaga om hää läbi kävvü?

    Jah. Ütle tuud uma 15-aastadsõ kogõmusõ perrä. Minevä aasta võti ao maaha ja lätsi ettevõtlustõ. Kultuurimaja sai kõrda tettüs, üritüisi saat tetä. Tuu aig om sääne 14–15 aastat, ku saat ütte asja tetä, sis omma patarei tühä ja tunnõt, et om vaia kävvü hinnäst laatmah.

    Villändi kultuuriakadeemiah käü ja opi kultuurikõrraldust. Ma tunnõ, et katõ aasta peräst või kultuuri pääl tagasi olla.

    Midä tege Vahtsõliina tõsõpääväklubi?

    Tõsõpääväklubi om sama vana ku om Vahtsõliina maarahva laat. Ku miihiklubi kokko tull’, sis poolõ aasta peräst naksimi laata ka tegemä.

    Võtimi veidükese iinkujjo Rotari klubist ja Lionsklubist, a es taha ütegi ala minnä, teimi uma klubi. Nimi sai tuu päävä perrä, ku kokko kävemi. Meil om piir pääl, et üle 15 mi ei võta, kats miist omma är kolinu, sis omma vahtsõ võedu. Kõik mehe omma kas asutusõ vai ettevõttidõ juhi vai muido tubli mehe. Teemi häätegevüst valla hääs ja teemi tuud tuuperäst, et mi esi elämi ja mi latsõ eläse Vahtsõliina vallah.

    Pühäpäävä tulõ Lindora laat. Kuis tuud kõrraldati?

    Tegeligult tä kõrraldus esi. A paari aasta iist pidimi vahelõ segämä: pulstikaupmiihi tull’ ülearvo pall’o ja käsitüümüüjä es mahu inämb platsi pääle. Kolmas aasta om tett joba nii, et pulstõ ja muu poola kauba müüjä saadami tõsõlõ poolõ tiid ja olõmi näide käest sada kruuni platsimassu küsünü – nä jätvä umbõ pall’o prahti maaha. Kaitsõliit avitas perrä kaia, et nä käsitüüplatsi pääle ei tulõsi.

    Võromaalt omma noorõ pikkä aigu är lännü. Kas parhilla tulõ osa tagasi?

    Meil om olnu murõ, et Vahtsõliina laadaga ja tõisi ettevõtmiisiga noorõ üteh ei tulõ. A minevaasta oll’ hää: hulk nuuri tull’ esi mano ja ütel’, et tahtva avita. Inemise tegevä tüüd Tartoh vai kavvõmbahki, a nädälivaihtusõl tulõva Vahtsõliina tagasi.

    Noorõ tulõsi siiä hää meelega tagasi, a korgharidusõ saanu inemise ei lövvä Vahtsõliinah uma ala pääl tüüd.

    Tõnõ om elämise-murõ: kiäki vanõmbidõga kuuh ellä ei taha ja kortinat müvvä ei olõ. Kredexist saimi api ja vald om raha mano pandnu – Vahtsõliina asundusõh saisõ tühi 12 kortinaga maja. Aasta-katõ peräst om meil tuu maja valmis ja annami siiä elämä-tüüle tulõjilõ noorilõ perrile kortina kätte.

    Määnest tüüd Vahtsõliinan tetä saa?

    Päämine om puutüü: saekaadri, palkmaja, mööblitehas. Sõs riigiammõdi koolih, latsiaiah, raamadukogoh, internaatkoolih. Sõs omma turismitalo ja rohkõmb ei mõistaki üteldä.

    Kas uma latsõ jääse Vahtsõliina?

    Rassõ om üteldä: üts om 10., tõnõ 7. klassih. Nii nuur inemine viil ei tiiä, midä tä taht ja kohe lätt.

    Ma tiiä nuuri, kes omma paar aastat vällämaal elänü ja sis Vahtsõliina tagasi tulnu. Näütüses Karu Triinu elli Prantsusmaal, sis tull’ siiä, miis kah tull’, Triinu võtt’ vanaimä maja ja naas’ elämä.

    Määndse Vahtsõliina inemise omma kitmist väärt?

    Sul ei olõ ruumi leheh nii pall’o! Tõsõpääväklubi, kultuuritegeläse, om väega tegosit vanno inemiisi – ma kitässi kõiki, kes Vahtsõliina kandih midägi tegevä!

    Kas kultuurkapitalin om tunnõ, et mõnda võisi inämb tukõ, ku võimalik om?

    Ma olõ säidse aastat kultuurkapitalih olnu. Väega pall’o om Võromaal häid tegejit ja annasi iks rohkõmb rahha.

    A murõ om seo, et häid vahtsit ettevõtmiisi om väega veidü. Kultuurkapitali põhimõtõ om tuu kah, et hindä ja valla tugi piät kah takah olõma. Ku kõik raha tahetas kultuurkapitalist saia, sõs tulõ küsümüs, et kas vallalõ ja tõisilõ ei putuki tuu üritüs? Vai sis om kõgõ suurõmb osa üritüse eelarvõst süük-juuk kallih kotussõh ja palk, sisu jaos jäetäs väega veidü.

    Aasta lõpuh tulõ kultuurkapitali avvohindu ja joulupreemjidõ masminõ. Viimätsil aastil om valdu puult inemiisi preemiä saajas esitämine väega nõrgas jäänü. Üles andva Võro liin, Vahtsõliina, Rõugõ, Antsla... A mõnõst vallast tiiät, et tah om päälenakkajit inemiisi, a ei tulõ aastit üttegi ettepanõkit!

    Tahami naada egä aasta massma preemiät maakunna aasta üritüsele ja luvva stardikapitali vahtsidõ tegemiisi jaos. Muido om iks nii, et suvõl omma jaanipäävä, perepäävä ja kokkotulõgi, talvõl joulupido ja omgi piaaigo kõik.

    Kas inemise olnu õnnõligumba, ku inämb rahha olnu?

    Ma olõ inemiisi käest küsünü ja ka hindä tüü man om nätä, et ku inemiisil olnu rahha, saanu nä hindäle lupa asju, midä nä ei olõ kunagi saanu hindäle lupa.

    A ma olõ nännü õnnõtuid inemiisi, kes omma mõttõlda lainu võtnu ja peräh hädäh olnu.

    Kes taht tüüd tetä, tuul om kõgõ võimalus rahha tiini. A kes ei taha, või kaivada ja ikkõ, a säält midägi hääd ei tulõ.

    Määne om su kodopaiga kõgõ ilosamb kotus?

    Rassõ küsümüs... Kodokotus om jo kõik illos. Viimädse ao kõgõ parõmb mälehtüs om tuu, et minevä kuu lõpupoolõ sai linnusõ torn üten trepiga valmis. Tuu pilt, mis liinakandsu päält sügüse nätä om – perädü illos!

    Küsse Rahmani Jan

    Mis sa arvat?
     
    Uma Lehe suur jutuvõistlus!
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!