| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Kuis Pärlijõõ kolhoosi nimi är keeleti |
Vinne aol, ku naati kolhoosõ tegemä, sai Järvepalu ja Kurvitsä külä kolhoosilõ nimes Jüriöö . Sännä mõisa ja Pärlijõõ ümbrekunna küllist tettüle kolhoosilõ võeti nimes Pärlijõe .
Mõnõ ao peräst panti Jüriöö Pärlijõega kokku. Nimes jäi iks Pärlijõe . Inemise olli uma kolhoosi nimega väegä rahul ja esiki uhkõ, et nii illus nimi.
Tõsõs oll’ Sännä ja Pärlijõõ kuulsas kirutanu Sännän sündünü kirämiis Adsoni Artur. Tä kirut’ ilusan võru keelen värsse ja lukõ, kuis tä Pärlijõõst iherüisi püüdse. Vinläisi siiätulõgi aigu pagõsi kirämiis är Ruutsi.
Äkki tull’ suurõmbidõ nõnnu puult käsk, et Pärlijõe ei kõlba kolhoosi nimes. Ei olõ aokotsilinõ. Piät võtma vahtsõ nime. Pakuti vällä kas Punalipp, Kommunist, Jüriöö vai muud säänest.
Inemise olli väega pahanu ja es taha määnestki muud nimme ku Pärlijõe . Järgmädsel kuunolõkil olli platsin joba rajoonist suurõ nõna. Ku küsüti, et mis ti kolhoosilõ nimes võtat, rüükse rahvas ku ütest suust, et Pärlijõe !
A nuu rajoonimehe olli kolhoosilõ takansälä är pandnu näide meele peri nime. Inemise es tihka tuud nimme suuhtõgi võtta. A sõs tull’ pästjä tuudmuudu, et kolhoos panti Rõugõ sovhoosiga kokku ja nimes sai Kreutzwaldi sovhoos. Viil ildampa läts’ asi nii, et Pärlijõe nimi tuudi jõkõpiten vastavuulu umbõs katõssa kilomiitret ülespoolõ. Nii sai Saarlasõst nikaku Kadõni ja Vanamõisani Pärlijõe sovhoos, ka Ristemäe käve sinnä ala. Kiäki es ütle, et ei olõ aokotsinõ nimi.
A Pärlijõgi juusk’, vulisi ja helke päävä käen. Tä es tiiä tuust midägi, et inemise pümmest rumalusõst tä nimme naksi põlgma. Nigu tä tuust kah es tiiä, et kirämiis Adsoni Artur täst nii ilusiid lukõ ja värsse kirut’ puhtan võru keelen:
Jaani-Peebu matusaid
Kon mu hõimu pall’u kääpid tennü
Kas kõrd puhkasõ ka minu luu
Siin, vai lövvä muialt mullasängü.
Ojala Henni
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
