Nummõr' 58
Põimukuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Säädüs pitsitäs suuri perrit
  •  
  • Lainugrupp' avitas naisil rahha saia
  •  
  • Katussõ-oppus Karulan
  • Elo
     
  • Vüümeistre tüüldä ei jää
  •  
  • Lugõmik tege kultuuriruumi laembas
  • Märgotus
     
  • Kuld vai elu?
  •  
  • Viitkini Enn: latsi kasvatagu nii kuul' ku vanõmba!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Vüümeistre tüüldä ei jää
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Joba neli-viis' aastat tüütäs Pähnä Raimondil (70) ja Elfriedel (72) Rõugõ lähkül Viitenän väiku vüü-tüüstüs. Raimondi kolmõ aasta tüü ja vaiv – vüümassin – tege rahvarõivavüü valmis mõnõ tunniga, vüütahtjit jakkus Võromaalt vällämaani.
       
     «Mi kandi inemiisile om tähtsä, et saanu uma kodokihlkunna vüü, vällämaalasõ kaesõ õnnõ, määne inämb miildüs,» seletäs Raimond, kelle vüü nägevä vällä nigu käsitsi tettü ja naid om puul'sada eri sorti. Mitmõ vüüteljä omma Pähnül vana tutva. Näütüses inneskine Viitenä kooli direktriprovva Mõtsa Silvi telse inne vöid Viitenä, prõlla Maardu koolilõ, kohe tä mõnõ aasta iist tüüle läts'.
    Pähnä Elfriede ja Raimond ütlese, et suurõmb vüütego lätt piä vallalõ, suvõl olõ-õs tuus aigu. 
    Pähnü perren om Raimond tuu, kiä päämidselt vüümassina takan ist ja kaes, et niit' katski vai pulsti ei lähässi. A Raimondil om murõ jalaga: veresoonõ omma nii umbõn, et kehvembäl juhul jääs tä varsti jalast ilma. Sis jääs tuu tüü jäl naasõlõ, kedä Raimond Eljas kuts.
     
    Inne pendsipõlvõ koolin vinne keele ja käsitüüoppaja ammõtit pidänü Elja oll'gi tuu, kiä vüütegemisega puul'juhusligult alost'. Tütär' oll' Rõugõn rahvamaja juhataja ja tandsjilõ oll' vöid vaia. Algul tekk' Elja vöid käsitsi, a tuu nakas' väega silmi pääle.

    Raimond kai tuud asja päält ja ütel': «Kulõ, ma tii sullõ massina!» Tekk'ki. A üts'kõrd oll' vaia pall'o vöid kõrraga tetä ja Raimond istsõ esi massina taadõ. Avast', et tüü om iks ikäv ja hindäl tulõ pall'o massina takan aigu viitä. Et egä mustri jaos läts' vaia erälde ketäst, oll' ka mustrivalik väikene.

    Vahtsõ, kolmõ aastaga valmis tett massina pääl saa kruvvõga säädi, määnest ja ku lakja vüükirjä taa piät kudama nakkama. Tulõ õnnõ kaia, et lang segi ei lähässi ja perän sõlmõkotussõ nõglaga sisse aia. Muidogi, vahepääl kakkõsõ langa, massin lätt katski ja piät tuud parandama.

    «Ku hindäle vüü osta, tulõs rehkendä iks prundsi värviga,» löüd Elfriede. «Halv om kaia, ku rõiva omma sinidse-verevä, a pääl om rohilinõ vüü.»

    Vöid tellitäs egäst Eesti kandist, viimädsel aol küstäs pall'o Setomaa vöid ja seto mehe ostva tuud meetride kaupa, et hammõviirde ummõlda laskõ.

    Vüümeistre Raimond om aga sääne miis', kiä om elon pidänü pall'o eri ammõtiid. Opsõ rätsepäs, a oll' Rõugõn villaketräjä, Viitenä rahvamaja juhataja, treial', ehitäjä, kolhoosin egäsugutsiidõ töie pääl. Lisas om viil pillimiis', kirotas luulõtuisi ja võrokeelitsiid näütemänge.

    Elfridega läts' tä paari 1958. aastal. Latsi om näil kolm, latsõlatsi katõssa ja ka üts' aastanõ latsõlatsõlats'.

    Raimondi ja Elfriede tütär' eläs Pärnun. Vanõmb poig kolisi õkva Võrol vahtsõhe maia, noorõmb poig eläs Viitenän, a tüütäs Soomõn.

    «Poig ei lähäs määndsegi hinna iist siist kandist är, a olõ-i tüüd!» märk' Elfriede kurvalt. Ku Raimondil-Elfriedel tüüpuudust olõ-i, sis tõisil Viitenä kandi inemiisil külh. Mõni iks saa tüüd sigalan, mõni koolin, mõni miis' Saarlasõ saekaatrin. «Üts' inemine tekk' nüüd vahtsõ poodi,» seletäs Raimond. «Raudsepäl oll' puut', a minevä nädäli kävve varga ja tä lõpõtas poodipidämise är. Seo vahtsõnõ om sis mi ainugõnõ puut'.»
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Tulõvadsõlõ olümpiäle läävä sammamuudu neo kaabagu ja laiskvorsti!

    Spordimiis' Noolõ Erki Eesti spordi- ammõtnikõst (EPL)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!