Nummõr' 139
Viinakuu 9. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Abi vahtsõt muudu
  • Uudissõ
     
  • Võromaad tetäs aigupiten võsust puhtas
  •  
  • Põlvan näüdäti Lõõdsa-raamatut
  • Elo
     
  • Undsõn ilman lätsi kõndma
  •  
  • Suur kurg patsiir Kurõnurmõ nurmi pääl
  • Märgotus
     
  • Hää tege õnnõligus
  •  
  • Kalkuni Mari: Kihnu ja Võromaa omma Eesti kõgõ võimsamba paiga!
  •  
  • Võro veri
  • Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Põdrajaht vanal Vinne aol
     
    Sohvri Etkar
     
    Vinne aigo oll’ meil sääne jahiseldsil esimiis, Valter nimi, kes arvas’, et kõik mõtsaeläjä umma timä uma.

    Tuudaigo es olõ poodin lihha. Liha läts’ är Vinnemaalõ, meile jäivä hanna ja kõrva. Põdralaskmisõ lupõ saiva kõik Valteri sõbra, kes es olõ ülepää jahimehe. Nuu olli miilidsä- ja autoinspektsiooni ülembä, kooperatiivi esimiis, maaparandusõ juhataja ja tõõsõ säändse as’amehe.

    Jahimehe lasiva põtro riigile. Mi plaan oll’ katõsa põtra. Ku nuu olli lastu, saimi hindäle kolm põtra.

    Ütel puulpühätsel pääväl kutsuti minno vidämismassinaga jahti. Maaparandusõ ülemb, kes oll’ lasknu uma sõbra Valteri elämise mano tiigi ja kraavi kaiba, oll’ saanu põdralaskmisõ lua. Et tä esi jahimiis es olõ, ai üts timä käsoalonõ kokko tosina püssäga miihi ja massinat oll’ vaia põdra mõtsast vällä tuumisõs.

    Nä ai põdra jahimiihile ette ja nu lasi põdra maaha. Maaparandusõ herr kai põtra ja ütel’, et seod põtra timä ei võta. Tä taht suurõmbat ja kõrraliidsi sarviga. Teimi tälle selges, et oll’ vaia suurõmb põdõr vällä aia, seo tulõ iks är võtta.

    Pannimi põdra mu massina pääle ja sõidimi üte jahiseldsilidse kodo. Sääl naksimi põtra nilgma. Ku põdõr oll’ nilut ja jupitõt, sis maaparandusõ herr and’ egäle lõvvatävve viina ja jupi vorsti pääle haugada.

    Mullõ lõigas’ ka tükü vorsti, mõtõl’ jupp aigo ja mullõ vorsti es anna. Ütel’, et sa viina es juu, sullõ ei olõ sakuskat ka vaia. Ma piä olõma targa pääga ja tälle põdraliha kodo viimä.

    Mul karas’ süä täüs, istõ auto pääle ja sõidi minemä. Timä kamand’ minno nigu ma olõsi mõni timä käsüalonõ.

    Järgmädsel pääväl olli ma uma massinaga riigijahil. Lasimi üte põdra ja tuu tõmmati tammõ ossa külge rippu. Iispäävä hummogu pidi massin tä är viimä. Mi jao ülemb ütel’ mullõ, et karga massina pääle ja tii põdõr häste puhtas, selle et põdõr lätt ekspordis.

    Kai, et külh om kõrd. Neo, kes ei olõ jahimehe, saava põtro, a mi lasõmi õnnõ riigile. Võti väidse ja lõiksi sälgroodsu mant lihatükü är. Kutsi ülembä kaema, kas no om asi kõrran? Tä naas’ rüükmä, et mis sa olõt tennü, sa olõt põdra nii är tsurknu, et seo inämb ei passi ekspordis. Lasimi põdra tammõ otsast maaha, nilgsõmi är ja egä miis sai kõrraligu pordsu lihha, selle et riigijahti pall’o miihi es tulõ.

    Ku riigiplaan sai täüs, naksimi hindäle põtro laskma. Mi jao ülemb ütel’, et no om vahtsõnõ kõrd ja lugi ette Valteri käest tulnu kirä. Ku lasõt põdralõ üte paugu ja põdõr päses eloga, sis tulõ luba maaha kanda ja kinni massa.

    Jahi aigo tull’ põdõr ette ülembäle hindäle. Tä lassõ üte paugu, a põdõr läts’ kos kolmkümmend. Tullimi kokko ja küssemi ülembä käest, mis no saa? Kas jaht om läbi? Ülemb mõtõl’ ja ütel’ sis, et teemi nii nigu innembi, lasõmi nii kavva, ku põdõr maaha satas.

    Valter oll’ umilõ sõprolõ andnu rohkõmb põdralaskmisõ lupõ ku põtro mõtsan oll’. Tä and’ säändse kõrraldusõ ja jäi luutma, et tuu pääle mõni põdõr ka ello jääs.

    Tuukõrd pidi mõtsavaht jahin üten olõma ja perrä kaema, et kõik olõsi säädüse perrä. Ka meil oll’ mõtsavaht üten, a mi joodimi tä jo hummogu nii täüs, et tä magasi auto pääl, es kuulõ ega näe, mis mõtsan sündü.

    Mis sa arvat?
     
     
    Piiri ja normi
     
    Ruitlasõ Olavi, euromiis
     
    Piiri läävä jälki vabambas, joulukuun lätt Eesti Schengeni piirivaba alaga kokko. Minno pand tuu ütelt puult murõhtama... Viimätsel aol Brüsseli puult kuulda olnu mölisemine näütäs, et sääl om kotussidõ mõistusõga väega kitsas ja ma es imestänü, ku ütspäiv gaasinälän Brüssel Vinnemaalõ uma piiri priis and...

    Üts ull käve kotusõ pääl kah. ÜRO eriraportöör, Õdagu-Aafrigast Senegalist perit niigri. Doudou nimes. Timä ammõt oll’ rassi rõuhkmisõ (diskriminiirmise) ärhoitminõ. Siist tä määndsitki rassõ es lövvä, sis naas’ vindläisi iist saisma ja vinne kiilt tõsõs riigikeeles tahtma. A võtat vinne keele tõsõs riigikeeles, sis võtat ildampa Senegali uma kolmandas. A sõs lätt ütspäiv meelest är, määne tuu edimäne riigikiil oll’ ja määne tõnõ vai kolmas...

    Tõnõ lammas om Van der Linden. Timä luut, et euroliit muut hummogunaabridõ jaos viisapoliitigat. Vot niimuudu. Ja tulõgi niimuudu vällä, et ütspäiv teemi uma piiri vallalõ ja lubjavildi jälgi om kõik maa täüs... Avaligõn sitamajjon naatas jälki jalguga prill-lavva pääl sitma ja...

    Kolmas tainas om Thomas Hammarberg, kiä taht kodakondsusõ andmist lihtsämbäs tetä. A mille? Olõki-i vinläisile miika määnestki kodakondsust ja piirikontrahti vaia. Pand lõpus uma gaasitoro merre, kas vai Soomõ mereviirt piten pand, ku muido ei saa, ja säält nakkas sis piir kah minemä. Meil ei olõ sis inämb midägi mulista, sis olõmi nigu mari, kiä mulisõmisõ iist vasta tatti saava. Lämmijärve pääl näütüses om parhilla piir tävveste tähüstämäldä...

    President ütel’ vällä, et Euruupa nõvvokogo normõ tulõ väega tõsitsõlõ võtta. Mi olõmi viil väega veidükene Euruupa liidun olnu, kaemi, määndse normi 10 vai 15 aasta joosul Euruupa nõvvokogon pääle pandas? Või-olla, et vabahus ja umariiklüs lätt kah ütspäiv määndsegi normiga vasta ja mi nurina pääle tulõ Brüsselist lühkene: sööge s...a! Ja söömiki, isoga lahmimi sisse, ku tuu mõnõ normiga kokko käü!

    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ:
     
    Keelesäädüsest

    Võro liinan om sildimajandusõn eesti keele säädüse täütmisega nigu om. Ütel ilosal süküspääval lätsi Jüri uulitsat piten kats naistõrahvast.

    Tuu nuka pääl, kon oll’ pikkä aigu olnu lilliputka, om nüüt võõrkeelidse sildiga kohvipoodikõnõ. Tsõõrigu sildi pääl sais: «Coffee and more». Ja all tsipa väikumban kirän: «Lounge».

    «Midä taa tähendäs?» küsse vanõmb naanõ noorõmba käest. Noorõmb kai silti ja pand’ kipõlt ümbre: «Kohvi nigu merd! Andas lonksu kaupa.»


    Tingit refleks

    Suvõl küläkokkotulõkil sai üle pikä ao kokko mitmõ paikligu küläkooli oppaja ja opja. Nuu viimädse olli muidoki ammu täüsinemisis saanu.

    Kamp nuuri miihi, inneskiidsi poiskõisi, astõ umalõ edimädsele oppajalõ mano ja teredi. Õnnõ üts tuust kambast kissõ «tere» asõmõl sälä kühmä ja põlvõ kõvõras.

    Perän, ku oppaja oll’ uma inneskidse koolipoiskõsõ jäl umavaihõlõ jätnü, küsse tõsõ tuu üte käest, midä piäsi sääne esierälik iholiigutus tähendämä.

    «Taa om tingit refleks,» selet’ vigurimiis lahkõlõ. «Kae, seo oppaja pand’ mu ilmast-ilma nukka vatukistutaja ala saisma. Teil om vast meelen, et jo poiskõsõn olli ma peris pikkä kasvu. Vatukistutaja all saistõn tull’ hinnest kühmä kisku ja põlvõ kõvõras tõmmada, muido es mahtunu kuigimuudu är.»

    Mis sa arvat?
     
     
    «Tripperiga» nätäl otsa sängüh
     
    Ma tulli 1960. aastagal Ukrainast Eestimaalõ tagasi. Ukrainah tüüti hüdsekaivandusõh, olli sinnä lännü 1957. aastagal komnoorõ saatmiskiräga.

    Tuu aig, ku ma Ukrainah olli, pidi mu vanõmba Lädinäst är Räpinä kanti kolima.

    Seo lugu juhtu just sis, ku ma tahtsõ umma vanna ja tutvat Petserit teretämä sõita. Tuu om edimäne liin, midä ma tundma opõ.

    Üts hummok lätsi Räpinähe, tull’ mõtõ Petsetrihe sõita ja koski lõuna paiku ma joba sõidigi Petseri poolõ.

    Verskah jäi mullõ silmä üts seto rõividõga naanõ, kes istõ bussih õkva mu sälä taadõ. Ma viil kai noid seto rõivit tuuperäst, õt es olõ näid tükül aol nännü. Ka seto kiilt oll’ hüä kullõlda.

    Toda naist kutsuti Nast’a. Nime sai ma peräst tiida.

    Buss sõitõ Trestkihe. Säält tull’ pääle tõnõ naanõ, kink nimi oll’ Maar’a.

    Maar’a võtt’ bussipiledi är ja naas’ sis ümbre kaema, kõrraga teret’ tuud naist, kes istõ mu sälä takah: «Tere Nast’akõnõ, sinno olõ-i ka ammu inämb nännü, kos sa ka elänü olõt?»

    Tõnõ vasta: «Tere-tere Maar’akõnõ! Ma olli väega haigõ, pidi terve nädäli tripperiga sängüh olõma! No tulõgi tohtri mant.»

    Oll’ üts momment vahet ja sis pand’ terve bussitäüs rahvast naardma.

    Eski bussijuht sääd’ üleväh aknõ kotsil piiglit – tahtsõ ka nätä, määne tuu naanõ om, kes terve nädäli tripperih oll’.

    Naasõ õs lasõ hinnäst naarust essütä, nimä aroti edesi, määne oll’ palanik, määnest ruuht tohtri vällä kirot’. Nast’a ost’ rohkõmb tuud tripperi ruuht, õt ku haigus jälki tagasi tulõ, sis om ruuh hindä käest võtta.

    Varsti tulli Nedsäjä külä. Üts naanõ läts’ bussist vällä Suurõh-Nedsäjäh, tõnõ läts’ vällä Väikoh-Nedsäjäh.

    Naardminõ ja nali püssü bussih edesi Petserini.

    Ämariku Volli

    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu: Võiuleevä pääle
     
    Hää võiuleevä katõ om, ja esieränis piimäsupi manu, ku praati heeringäfilee ja sibulatsõõri kergele läbi.

    Sõs hauta kaasõ all pehmes, laskõ manu sorts hapund kuurt ja läbi sekä.

    Kruusamäe Maimu

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!