| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Kalkuni Mari: Kihnu ja Võromaa omma Eesti kõgõ võimsamba paiga! |
| | | | | | Nuur laulja Kalkuni Mari om tunnõdu Viitenä kirämehe Kalkuni Mati tütär. | | | | |
Nuur laulja ja viiemeistre Kalkuni Mari (21) sai ilda aigu valmis uma edimädse helütsõõri «Üü tulõk», mink pääl om ka viis võrokeelist, esi luulõtajidõ tekstele luud luku. Võromaa ja Kihnu juuriga Mari opp Villändi kultuuriakadeemiän. Seo kuu 25. pääväl saa Mari muusikat kullõlda ja vahtsõt plaati nätä Võrol Kandlõ kultuurimajan.
Kas su jaos om ka määnegi vahe, kas laulat eesti vai võro keelen?
Vahe om tegeligult väega suur. Ma löüdse vahtsõst taa võro ja eesti keele tõistmuudu olõki, ku võrokiilset luulõt loi. Võro keelen omma säändse kupli ja kundi ja hoobis tõnõ rütm. Võro kiil om Võromaa muudu – ku muidu Eestimaa om lausik, sis Võromaal saat iks mugu üles-alla sõita ja kurvõ võtta. Ja viil om võro keelen sääne huumor, mis mullõ väega miildüs, arva, et osalt saagi ellä õnnõ pall’osid asju huumoriga kaiõn.
Ku tähtsä Võromaa esi su jaos om vai om olnu?
Suur jago latsõpõlvõ om mul sääl elet, edimädse eloaasta ja kõik talvõ- ja suvõvaheao esätalon. Kuigi, ma mõtlõ, om taa väega suur jago must hindäst. A kimmäle om sääl viil pall’o, midä ma ei tiiä, mu vanavanõmbidõ, edevanõmbidõ kotsilõ, midä olõsi vaia rohkõmb uuri, et sääl seen esihinnäst löüdä.
Kuis sa joudsõt folkmuusika mano?
Keskkooli aigu ma tei säänest ansamblit nigu Marr. Tuuga sai Põlva folkfesti jaos edimädse rahvalaulusääde tettü. Ja säält edesi naksi ma rohkõmb esi rahvidõ muusikat kullõma ja Villändi folgil käümä ja...
Inämbjago nuuri kullõs tõistsugumast muusikat. Kas sullõ taa tümps ei passi?
Ma olõ tuud tümpsu kah kullõlnu. Ületsele ei passi jah, taa om sääne üttemuudu muusika, inämbält jaolt suurõmba mõttõlda. Vast nii põhikooli lõpun sai säänest rahuligumbat kullõma naatus, algusõn Tättet ja nii.
A sa esi ei opi muusikat, a hoobis kultuurikõrraldamist. Mis asi tuu om, mis sust saa?
Vat toda kõik iks küsüse, et mis must saa. Taa kultuurikõrraldaminõ, mis ma opi, om projektõ kirotaminõ ja juhtmine, üritüisi kõrraldaminõ ja kõik, mis sinnä viil putus. Tüüpõld om lag’a, nigu üteldäs, ma või tüütä egän kultuuriasutusõn. A ma olõ valinu iks muusika, opi pall’o muusikaainit kah. Nii et kimmäle või ma tüütä mõlõmba ala pääl.
Arvat sis, et puhtalt muusikaga är ei elä?
Om võimalik är ellä külh, a tuu tähendäs, et piät mängmä egäl puul ja või-olla maru pall’o. Mullõ miildüs, ku ma saa mängi tõtõst sis, ku mul om midägi korjunu ja om midägi üteldä.
Elät Villändin vai Tartun?
Ma elä Villändin ja Tartun. Koolin käü Villändin, a Tartun om nigu üts kodo ja Võromaal tõnõ. Tollõn mõttõn om mul mitu koto.
Kas sa plaanit hinnäst Võromaaga rohkõmb köütä?
No tuud ma viil ei tiiä.
A kimmäle om vaia väega tukõ võro kiilt, selle et... Näütüses Tormisõ regilaulikun, mis vällä tull’, om kõik põh’aeesti kiilde ümbre pant, ütskõik, kost laulu peri omma. Ja ma lövvä, et tuu ei olõ peris õigõ.
Egä laul piäsi iks uman keelen olõma, nii jääsi kiili umaperä alalõ.
Sa olõt plaadi pääle üte võrokeelidse teksti – «Herämine» – esi kah kirotanu. Kas naid om viil ja kuis taa sul tull’?
Võro keelen rohkõmb ei olõ kirotanu – viil. Istõ Villändin koton ja mängse pilli ja nii taa lugu tull’. Taa om sääne rahu lugu – et ma saisa tan nigu puu ja ütski asi minnu ei kõiguda.
Kuis lövvät umilõ laulõlõ sõna?
Luulõraamatist. Ma loe väega mitmõsugumast luulõt. Egä luulõtaja käest miildüs mullõ üts vai paar luulõtust, mis nii-üteldä tüüle nakkasõ. Vai laulma.
Algusõn oll’ Kolga Raimond ja tõõsõ tulli sis perrä. Mõnõ teksti olõ löüdnü taast murdõluulõ antoloogiast «Ime kütken tähe poole kist».
Mullõ omma väega huvitava naidõ kiränige eloluu kah, kuis tuul aol võisõ saatus pall’o rassõmb olla ku täämbädsel inemisel, kuis nä pidi pagõma, es saaki inämb tagasi tulla ja ummi sugulaisi nätä.
Mis sa tiit sõpruga vai esi umaette?
Sõpru om pall’o, a kõiki tulõ iks hoita. A esi tegele hindä vaimu ja ihoga. Loe ja tii joogat näütüses. A iks jah, muusika ja kuul võtva inämbüse aost.
Mille poolõst Villändi kultuurikuul esieräline om?
Villändi kultuuriakadeemiät ei mõistaki ütegi tõsõ kooliga kõrvuisi kaia.
Piaaigu egä eriala om sääl umakultuuri kaldõga. Näütüses rahvuslikku ehitüst ei opata Eestin kongi muial. Ja käsitüü, tands, tiatri, kõigi man om tähtsä umakultuur.
Ja muusikat om väega hää oppi, meil om vahtsõnõ maja ja oppaja omma tulnu üle Eesti kokko: Agan, Jürjendal...
Kas sinnä tulõva kokko üttemuudu inemise?
Ei olõ üttemuudu, ei. Kõik inemise omma umaette isiksusõ vai vähembält saava säändses. Säälsaman omma nä nigu üts suur pere, ku nii võtta.
Näütüses Tartu ülikooli õigusteedüse edimädsel kursusõl om 180 inemist – no taa om iks... A meil om kõik hulga väikumb ja rahvas rohkõmb kuun.
Su imä om Kihnumaalt. Kas kihnu keelen ei olõ plaanin mõnda luku tetä?
Vot kihnu kiilt... No tegeligult om nii, et imä om sündünü Kihnul, a peri om tä rohkõmb siski nigu Pärnumaalt. Mu vanaesä oll’ katõsa aastat Kihnu koolidirektri. Perän kolisiva tagasi Pärnuhe.
A taa Kihnu puul om mul hindä jaos pall’o veidemb üles löüt ku Võromaa puul. Mõnda Kihnu laulu olõ ma laulnu ja kõik naa kombõ omma mõnusa ja... Peris võisi külh.
Mis om Kihnul ja Võromaal ütist ja mille poolõst nä tõistmuudu omma?
No tuud om ütist, et mu arust iks Kihnu ja Võromaa omma kõgõ võimsamba paiga tan Eestimaa pääl. Mõlõmbal puul om umma kultuuri viil jäänu.
Sul tulõ Võrol kah kontsõrt. Kedä sa kõgõ inämb hinnäst kaema-kullõma uutnu?
Ma ooda ekäütte, kes taht võrokeelist muusikat kullõlda ja tuud või-olla tundõlidsõmban laadin ku seeni om tettü. Ja iks egäüts või tulla, kes taht popmuusikalõ vahelust – toda inämb, et Võru kontsõrt tulõ eelektripilleldä.
Küsse Valpri Valdo
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/1180.jpg&h=284&w=310","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=310,height=284"))
