Nummõr' 139
Viinakuu 9. päiv 2007
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Abi vahtsõt muudu
  • Uudissõ
     
  • Võromaad tetäs aigupiten võsust puhtas
  •  
  • Põlvan näüdäti Lõõdsa-raamatut
  • Elo
     
  • Undsõn ilman lätsi kõndma
  •  
  • Suur kurg patsiir Kurõnurmõ nurmi pääl
  • Märgotus
     
  • Hää tege õnnõligus
  •  
  • Kalkuni Mari: Kihnu ja Võromaa omma Eesti kõgõ võimsamba paiga!
  •  
  • Võro veri
  • Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Suur kurg patsiir Kurõnurmõ nurmi pääl
     
    Saarõ Evar
      
     
    Servä-poissõ vahtsõnõ mürgüprits om korgõ nigu kurg, hõigunimi om täl Peletis. 
      
    Sõmmõrpalo vallan Kurõnurmõn omma suurtalunigõst Servä-poisi hindäle soetanu esiliikva mürgüpritsi, miä om hoobis tõist vurhvi massin ku vinne GAZ-66. Prits om tettü Inglüsmaal firman GEM Sprayers ja tennü Inglüsmaal ka kümme aastat tüüd, inne ku briti tä vällämaalõ or’as möivä.

    «Ku sääne mõtõ tull’, et esiliikvat mürgüpritsi olõsi vaia, sõs es mõista edimält esiki Internetist otsi, et mis nime all säänest pakutas,» kõnõl’ Servä Armi, kiä pritsi pääl tüütäs. Ostõtut pritsi tull’ talv aigu remonti, a tuu iist ei olõ terve suvõ joosul ka üttegi suurõmbat mutingut ette tulnu.

    Pritsil om 2,5 tonninõ paak ja siiva käävä 20 meetri pääle lakja. Kere om korgõ nigu kurg, kõikil tsõõrõl on hüdrovedu, miä tege nukkõ pääl edesi-tagasi laskmisõ väega mugavas. Tsõõri käändvä kolmõ muudu: õnnõ edimädse, edimädse ja tagumadsõ kokku, nii edimädse ku tagumadsõ ütele poolõ. Kokkukäändmisega tulõva tagumadsõ tsõõri edimäidsi jälen ja ei sõku ülearvu villä maaha. Külg iin ajamist om vaia näütüses eelektripostist müüdäminekis, et võimaligult veidü pritsmäldä jäänü.

    Servä Armi om vahtsõ massinaga suvõ joosul joba peris är harinu. «Edimält ai külh hirmu pääle, ku tsõõrõ es näe, a massin nakas’ väega imelikult külg iin minemä,» kõnõl’ tä. Üts müügimiis, kiä Servi talun külän käve, ollõv esiliikvalõ pritsile ka väega tabava nime pandnu – Peletis. Tulõvas aastas tahtva Servä-poisi Peletisele GPS-i pääle osta.

    Parhilla om nii, et ku ettemärgitüisi jälgi ei olõ – näütüses keväjä rapsimaa mürgütämise man – sõs saa laskõ siibu otsast nurmõ pääle vatutordikõisi, mink perrä sõita. A GPS-iga saabõv pritsi ka pümmega, ku vatutordikõisi ei näe. GPS näütäs satõlliidi signaali perrä, kon om etteannõt kaugus eelmidsest jälest, ja ku kavvõn massin tegeligult liigus. Juht piät sõs nii sõitma, et punktikõnõ ja noolõkõnõ ekraani pääl kokko läävä. Tuu om õkva nigu linnuki juhtminõ, a ku är harinõt, sõs tõistmuudu inämb ei tahaki.

    A säänest GPS-i, miä näütäs är ka üle käütü ja käümäldä nurmõjao, tege õnnõ John Deere ja tuu aparaat mass sõiduauto hinna, om Servä Armi veidükese murõlik.

    Servä-poissõ naabrimiis Rehkli Piitre om mahetalunik ja timäl säänest murõt ei olõ. A no vai tälgi murrit veidü om, usu õnnõ.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
     Uma Lehe sõbõr!